Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 20.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tõnu Pajo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tõnu Pajo on 24.02.2011 Soome Vabariigi Helsingi II astme kohtu otsuse nr R10/1357 alusel süüdi tunnistatud narkootikumidega seotud kuriteo (Soome Vabariigi kriminaalseadustiku ptk 50 § 2) toimepanemise eest ning karistusena on talle mõistetud 6 aastat vangistust. Tõnu Pajo kannab karistust alates 20.12.2009. Kuritegude mustrit ei ole välja kujunenud, sest kinnipeetava puhul on tegemist esmakordse vangistusega, samuti on isik Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata. Käesoleva kuriteo soodusteguriks oli majandusliku kasu saamise eesmärk. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 4 aasta 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 10 kuud vangistust. Tõnu Pajo paikneb alates 20.06.2013 Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetav töötab alates 23.09.2013 väljaspool vanglat xxxx, kust teda iseloomustatakse kui tööülesandeid kohusetundlikult täitvat ja arenguvõimelist inimest. Eelnevalt on ta töötanud vanglas majandustöödel sise- ja välikoristajana, hooldajana. 19.11.2013 toimus kinnipeetaval vestlus kriminaalhooldusametnikuga. Isiku sõnul sai ta enne vangistust majanduslikult hästi hakkama. Kinnipeetav on teinud järeldused, et tulevikus pole mõtet sellise tegevusega enam tegeleda,

kuna vanglasse sattudes kaotab ta olulise perioodi oma elust. Isik on motiveeritud õiguskuulekale elule. Lähedastega suhtleb Tõnu Pajo telefoni teel, lisaks on talle kahel korral võimaldatud lühiajalist väljasõitu eesmärgiga kohtuda vanematega, et hoida ja säilitada peresuhteid. Perioodil 01.09.2012 -27.06.2013 omandas kinnipeetav kutseharidussüsteemis Tartu Kutsehariduskeskuse kaudu keevitaja eriala. Tõnu Pajo on distsiplinaarkorras karistamata. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma isa P P juurde aadressile xxxx. Tegemist on 6-toalise kõigi mugavustega korralikult sisustatud majaga, millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Põhihariduse omandas kinnipeetav KohtlaNõmme Põhikoolis, keskhariduse Kohtla-Järve I Keskkoolis. Seejärel õppis isik ajavahemikul 1994-1995 Tallinna Tehnikaülikooli Ida-Virumaa Kolledžis ning ajavahemikul 1995-1998 Tallinna Majanduskoolis, kuid seoses haigestumisega jäid lõpueksamid tegemata. Vabanemisel on isikul plaan oma haridusteed jätkata. Vabaduses on kinnipeetav ametlikult töötanud kolm aastat ning kaks aastat Soome Vabariigis Helsingi vanglas. Vabaduses on kinnipeetav väidetavalt kogu aeg olnud hõivatud mitteametliku tööga. Lühikest aega on isik tegelenud metsandusega Eestis ja Venemaal, ehitustööliste vahendamisega Eestist Soome ning viimasel ajal tegeles vanametalli vahendamisega Rootsist ja Soomest Eestisse. Väidetavalt on kinnipeetav kogu aeg olnud sõpradele kuuluvates ettevõtetes juhtival positsioonil, talle meeldib vahendaja töö, kuid pikemas perspektiivis soovib ta luua oma firma. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav asuda tööle xxxx-sse ning tööandja on kinnitanud isiku tööle võtmist. Kinnipeetav pani raske narkokuriteo toime rahalise kasu saamise eesmärgil, mis viitab majandusliku toimetuleku oskuse puudulikkusele. K-Raha andmetel on 27.11.2013 seisuga isikul tasumata võlanõudeid 361,99 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud 960 eurot. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat rahaliselt toetanud kasuema ja tuttavad. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad isa P P ja kasuema I P ning vanem õde. Suhted perekonnaliikmetega on head ning toetavad. Kinnipeetava ema H P lahkus kodust, kui kinnipeetav oli nelja aastane. Käesoleval ajal elab ema xxxx ning alates 2007.a on suhted emaga head ning toetavad. Perekonnaliikmed on nõus kinnipeetavat vabanemisel igati toetama. Kinnipeetava tutvusringkond on väga lai ja mõned tuttavad on kriminaalkorras karistatud. Samas on kinnipeetav väidetavalt katkestanud kõik suhted oma kuriteokaaslastega, kes elavad xxxx. Kinnipeetav tarvitas alkoholi ainult nädalavahetustel, samas on teda ühel korral 2004.a karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Väidetavalt on isik noorena proovinud kokaiini, amfetamiini, ecstasyt ja kanepit, mida viimati suitsetas 2008.a koos sõpradega. Narkootilisi aineid sai isik oma tuttavatelt. Kinnipeetav ei poolda narkootiliste ainete tarvitamist, kuna mõistab tarvitamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Vägivaldset käitumist isiku puhul esinenud ei ole, sest väidetavalt suudab ta lahendada konfliktsituatsioone sõnadega. Tulevikuks on kinnipeetav püstitanud reaalsed eesmärgid: asuda ametlikult tööle, omandada kõrgharidus, luua perekond ja võimaluse korral oma firma. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel viisakas. Sõnades väärtustab kinnipeetav ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, samas on ta varasemalt väärteokorras karistatud 14 korda, viimati 2009.a ning on toime pannud rahvatervisevastase kuriteo. Kinnipeetava Tõnu Pajo puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud ehk teisisõnu, kui isik soovib kiirelt raha teenida. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 7% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 6%. Lähtudes madalast riskiprotsendist toetab Viru Vangla Tõnu Pajo vangistusest

ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus otsustab Tõnu Pajo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema H P ja isa P P koos oma abikaasa I P ning kolm õde-venda. P P sõnade kohaselt on kinnipeetaval suhted lähedastega head. Korralikke sõpru, kes kinnipeetavat vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Aadressil xxxx asuvas majas elavad käesoleval ajal kasuema I P ja isa P P, kes mõlemad on xxxx ning nõus Tõnu Pajo vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandja G B xxxx-st selgus, et ta on nõus võtma Tõnu Pajo tööle oma firmasse, olles teadlik Tõnu Pajo kriminaalsest minevikust. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Juhul kui kohus leiab, et Tõnu Pajo tuleks ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada temale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustused. Tõnu Pajo avaldas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava arvates saab ta kõigi asjadega vabaduses hakkama ja on suuteline kriminaalhooldusele alluma. Tõnu Pajo kinnitas, et saab oma käitumisega näidata, et on oma kuriteost aru saanud ja vastavad järeldused teinud. Tal on olnud piisav aeg järele mõelda, tema prioriteedid on muutunud. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Tõnu Pajo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 26.11.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. T. Pajo kannab käesoleval ajal karistust raske rahvatervisevastase kuriteo (narkokuriteo) toimepanemise eest. Tegemist on olnud äärmiselt suure narkootilise aine kogusega ja tüüpilise narkootikumide levitamisketiga, milles igal osalejal on olnud oma ülesanded. Karistusest on veel ära kandmata peaaegu 1 aasta ja 11 kuud. Prokuröri arvates ei ole süüdimõistetu vabastamine nii pikka aega enne karistusaja lõppu ilmselgelt vastavuses kuriteo raskusega ja oleks vastuolus karistuspoliitiliste eesmärkidega. Kuigi T. Pajo on vanglas viibides käitunud korralikult, siis käesoleval ajal oleks tema vabastamine eeltoodud põhjusel ennatlik. Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – kuus aastat vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. T. Pajo vabastamine vangistusest on ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 20.12.2015, on tal piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida üldjuhul narkokuritegude puhul süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest oma eesmärki. Kuna kinnipeetav kannab karistust narkokuriteo eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral käesoleval ajal ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna

karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas ning süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ega anna käesoleval ajal alust T. Pajo ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Samuti tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kujuneks T. Pajo katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks üle 1 aasta 11 kuu, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 2 mõttes) avanemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Prokuratuur ei toeta Tõnu Pajo tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Tõnu Pajo võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada vaatamata sellele, et Tõnu Pajo kannab karistust esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, sest üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Tõnu Pajo ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Arvestades nimetatud asjaolu, on võimalik asuda seisukohale, et esmakordse reaalse vanglakaristuse positiivne mõju on isikule olnud potentsiaalselt tugev. Kinnipeetavat ei ole vangistuses olles distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav töötab alates 23.09.2013 väljaspool vanglat xxxx, kust teda iseloomustatakse kui tööülesandeid kohusetundlikult täitvat ja arenguvõimelist inimest. Ka varasemalt on kinnipeetav olnud vanglas tööga hõivatud. Tõnu Pajo on omandanud kutseharidussüsteemis Tartu Kutsehariduskeskuse kaudu keevitaja eriala. Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav on vangistuses astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles motiveeritud muutuma. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxxx. Tal on kindel elukoht ja perekond, kes on nõus teda vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Viru Vangla on Tõnu Pajo poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnanud madalaks. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saab kohtu arvates veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Tõnu Pajole KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks Tõnu Pajole, keda on esimest korda kriminaalkorras karistatud, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.