Kriminaalasi nr. 1-14-142
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 24.01.2014.a. Tallinnas
Kohtunik
Aime Ivanson
Sekretär Prokurör Kaitsja Tõlk
Maire Viksi Natalia Duškina Sven Sillar Marianna Sidorok
Süüdistatav
S.L, isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati 11.01.2010.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 120 järgi rahalise karistusega 4000 krooni, elukoht XXX kindel töökoht puudub, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 15.05.2013.a. kinni peetud alates 28.-29.06.2012 ja 19.21.12.2012.a.
Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.
KarS § 120, § 121, § 169, § 263 p 1,3 ja § 323 järgi kokkuleppemenetlus 12230108644
Süüdi mõista S.L KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. Süüdi mõista S.L KarS § 120 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud. Süüdi mõista S.L KarS § 263 p 1,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Süüdi mõista S.L KarS § 323 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. Süüdi mõista S.L KarS § 169 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.06.29.06.2012. ja 19.12.- 21.12.2012.a. s.o kokku 5 päeva, ärakandmisele kuulub vangistus 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust.
Vangistusest 1 aastat ja 6 kuud 25 päeva mitte pöörata täitmisele, kui S.L ei pane 2 aasta ja 6 kuuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p. 8 alusel määrata S.L-ile täiendav kohustus käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestada alates kandmisele asumisest.
karistuse
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista S.L-ilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 532.50 eurot, 2) KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 1.35 eurot, 3) KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel ekspertiisi maksumus 84 eurot, KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 617.85 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest alljärgnevalt: 11 kuul tasuda igakuuliselt 51.48 eurot ja 12. kuul 51.57 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi kontodele nr EE891010220034796011 SEB, nr EE932200221023778606 Swedbank, nr EE403300333416110002 Danske Bank või nr. EE701 700017001577198 Nordea Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-14-142 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid 1) Kolm CD-plaati (asuvad kriminaaltoimikus) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. 2) DNA proovid (asuvad PP asitõendite hoidlas) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 3) Nuga, džemper ja prillid (asuvad PP asitõendite hoidlas) – KrMS § 126 lg 3 p. hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui
kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus S.L süüdistatakse KarS § 263 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, see on avaliku korra raskes rikkumises, mis pandi toime vägivallaga ja muu eseme relvana kasutamisega, ja mis seisnes selles, et tema, viibides 28.06.2012 kella 09.55 paiku avalikus kohas Tallinnas, Kärberi 26 maja ees, rikkus avalikku korda ning kodanike rahu, nende põhiseaduslikke õigusi oma õiguste ja vabaduste realiseerimisele, ja nimelt füüsilisele puutumatusele, rahulikule olukorrale, turvalisele viibimisele avalikus kohas, ning ka avalikus kohas käitumise norme sellega, et lõi kannatanut XXXühe korra kaikaga vastu vasakut kätt ning selja tagant vastu keha, ja seejärel lõi kannatanut veel ühe korra kaikaga vastu paremat kätt ning, vehkides kannatanu suunas noaga, lõikas talle sisse vasaku käe esisõrme, ja seejärel lõi kannatanut avatud autoluugi kaudu korduvalt kaikaga vastu pead, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu ja vastavalt 14.08.13 isiku ekspertiisiaktile nr13E-PõI0161 fikseeriti tal järgmised kehavigastused: kaks põrutushaava juustega kaetud peanahal ( lagipea piirkonnas ja paremal kiiru-kukla piirkonnas), pindmine lõikehaav vasaku käe II sõrmel ning nahaalused verevalumid paremal õla – ja küünarvarrel. Samuti süüdistatakse S.L KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. kehalise väärkohtlemise toimepanemises, mis seisnes selles, et tema:
ähvardust võttis kannatanu reaalselt, kuna XXXpeksmine toimus tema juuresolekul ja enne seda ähvardust S.L juba kasutas tema suhtes vägivalda. Samuti süüdistatakse S.L KarS § 323 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, tunnistaja suhtes vägivalla kasutamises, et takistada teda täitmast oma kohustusi või teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses, ja nimelt selles, et ta 05.04.2013 kella 11.00 paiku, viibides aadressil Kärberi 26 Tallinnas asuva maja juures läks XXXjuurde eesmärgiga maksta talle kätte selle eest, et ta andis tema vastu ütlusi kriminaalasjas nr.12230108644, kus oli kannatanu XXX. S.L ütles kannatanule, väljendudes seejuures tema aadressil ebatsensuurselt „sul tuleb selle eest nägu üles lüüa“. Antud sõnu võttis XXX reaalselt kui ähvardust oma elule ja tervisele, kuna 28.06.2012 XX Xpeksmine toimus tema juuresolekul ning ta oli S.L-i agressiivse käitumise pealtnägijaks . Kannatanu arvab, et S.L-i ähvardus on seotud sellega, et ta andis tema vastu kriminaalasjas nr 12230108644 tunnistajana ütlusi. Samuti Harju Maakohtu 07.11.2011 otsusega tsiviilasjas 2-11-8365 mõisteti S.L-ilt välja elatis tema poja, XXX kasuks igakuiselt 160 eurot alates 01.03.2011 kuni XXX täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, mis tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank ́is. Peale nimetatud kohtuotsust on S.L elatist XXX arveldusarvele tasunud 11.10.2012 20 eurot; 30.10.2012 30 eurot; 11.11.2012 20 eurot ja 30.01.2013 20 eurot. Kohtutäitur Mati Roodes andmetel on 25.10.2013 seisuga kohtutäituri vahendusel tasutud XXX 17.05.2013 84,58 eurot; 04.06.2013 84,58 eurot; 08.07.2013 21,16 eurot; 05.08.2013 21,15 eurot; 04.09.2013 21,14 eurot; 10.10.2013 21,15 eurot ning nõude jääk on 4866,24 eurot. S.L-i ütluse kohaselt töötab ta mitteametlikult ning peab võimalikuks tasuda elatist 100 eurot kuus. Töövõimeline S.L on pika aja jooksul, s.o. alates 07.11.2011 kuni käesoleva ajani elatist tasunud ebaregulaarselt ning Harju Maakohtu otsusega välja mõistetust oluliselt väiksemates summades. Samuti pole tema asunud ametlikult tööle, ning ei hoia raha pangakontol. Seega S.L , tasudes pikema aja jooksul elatist ebaregulaarselt ja väiksemas ulatuses, kui tema varaline seisund seda võimaldaks ning mitte tehes mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita, on kuritahtlikult kõrvale hoidunud oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Seega S.L, hoidudes kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkulepe Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.L-i karistuseks KarS § 121 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 120 järgi 2 kuud vangistust; KarS § 263 p1,3 järgi 1 a. 6 k. vangistust; KarS § 323 järgi 6 kuud vangistust ja KarS § 169 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28-29.06.12 ja 19-21.12.12, s.o. 5 päeva karistusaja hulka, mõistes karistuseks 1 aasta 9 kuud 25 päeva vangistust, mida KarS § 74 lg-le 2 alusel pöörata täitmisele osaliselt alljärgnevalt: koheselt pöörata täitmisele 3 kuud vangistust, ülejäänud 1 aasta 6 kuud 25 päeva vangistust vastavalt KarS § 74 lg-le 3 alusel mitte pöörata täitmisele, kui S.L ei pane 2 aasta 6 kuuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg.1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada
S.L käitumiskontrolli sotsiaalabiprogrammis.
ajal
osalema
kriminaalhooldaja
poolt
määratud
Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p. 5.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.