Kohtulahend

Otsasõidu tagajärjel sõiduauto xxx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx, liikus edasi ja sõitis otsa temaga samas suunas seisnud sõiduautole xxx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx. Pärast otsasõitu süttisid sõiduautod xxx reg. nr xxx ja xxx reg. nr xxx põlema. Seejärel liikus veoauto xxx reg. nr xxx poolhaagisega xx reg. nr xx U.B juhtimisel edasi ja põrkas kokku temaga samas suunas seisnud sõiduautoga xx xx reg. nr xx/xx, mida juhtis xx xx. Sõiduauto xx xx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx, liikus tagant otsasõidu tõttu edasi ja põrkas kokku temaga samas suunas seisnud sõiduautoga xx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx. Sõiduauto xxx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx liikus tagant otsasõidu tõttu edasi ja põrkas kokku samas suunas liikunud sõiduautoga xx reg. nr xxx, mida juhtis xx xx. Selle liiklusõnnetuse tagajärjel sai xx xx reg. nr xxx juht xx xx rasket tervisekahju tekitanud kehavigastusi, aga selle sõiduauto reisija xx xx suri saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal. Vastavalt kohtumeditsiinilise ekspertiisi kokkuvõttele nr 38/2 on xx xx laiba uuringul kindlaks tehtud keha kombineeritud trauma: 1) koljuaju trauma subduraalse verevalumi kujul, 2) rindkere tömp trauma kopsuvigastuste kujul, 3) leegi elupuhune ja surmajärgne mõju (keha hävimine tules). Koljuaju trauma ja tömp rindkere trauma (vigastused nr 1 ja 2) tekkisid tömbi trauma mehhanismil, võimalik et löömisel autosalongi väljaulatuvate tahkete tömpide asemete vastuliiklusõnnetuse ajal ajaliselt 06.03.2011. a. Need vigastused on elupuhused ning saadud mõne minuti jooksul enne surma saabumist, võimalik, et kümne minuti piirides. Sõiduauto süttimise ja põlemise hetkel oli xx xx elus.xx. xx surm saabus kombineeritud trauma tagajärjel: koljuaju tömp trauma ja rindkere tömp trauma ja sellele järgnev leegi mõju kehale. Vastavalt kohtumeditsiinilise ekspertiisi kokkuvõttele nr 1643 olid xx xx termilised põletused näol, pea juustealal, kehal, ülemistel aja alumistel jäsemetel kolmanda astme põletused 25% kehapinnast. Need kehavigastused on saadud leegi toimel, võimalik et auto süttimise ajal ja ajaliselt 06.03.2011. Selle tagajärjel tekitati xx. xx raske inimese elule ohtlik tervisekahjustus. Traumeeriva jõu (leegi) rakenduskohas on xx. xx kehal lokaliseeruvad termilised põletused. Vastavalt autotehnilise ekspertiisi kokkuvõttele nr 090-11: 1) Kirjeldatud teeoludes veoautost xxx reg. nr xxx ja pooljärelhaagisest xx reg. nr xxx koosneva autorongi juht U.B pidi tegutsema vastavalt VF liikluseeskirjade punktide 9.10 ja 10.1 nõuetele, mille kohaselt pidi juhtima autorongi kiirusega, mis ei ületa kehtestatud piirangut (70 km/h) ja tagama ohutu pikivahe eesliikuva transpordivahendiga, mis välistaks kokkupõrke selle pidurdamise ja peatumise korral. Tol momendil, kui juht U.B oli objektiivselt võimalik märgata, et eesliikuvad autod hakkasid kiirust vähendama, oli ta kohustatud samuti võtma tarvitusele abinõud kiiruse vähendamiseks (kasutama efektiivset pidurdamist) kuni peatumiseni. Juht U.B tegevus oli vastuolus VF liikluseeskirjade punktide 9.10 ja 10.1 lg 2 nõuetega. Peale selle pidi juht U.B juhinduma VF liikluseeskirjade p 2.3.1 nõuetest, mille kohaselt “enne väljasõitu ja teel olles tagama transpordivahendi tehnilise korras oleku vastavalt „Transpordivahendite ekspluatatsiooni lubamise põhinõuetele.“ U.B tegevus, mis väljendus auto kasutamisest mittetöötava klaasipesuri ja tahhomeetriga, on vastuolus VF liikluseeskirjade p 2.3.1 nõuetega. 2) Tehnilisest seisukohast, vastavalt VF liikluseeskirjade punktide 9.10 ja 10.1 lg 2 nõuetele tegutsemise korral oli U.B tehniliselt võimalik mitte otsa sõita eesseisvale sõiduautole xxx reg. nr xxx. 3) Sõiduauto xxx reg. nr xxx juhi xx. xx tegevuses ei ole kindlaks tehtud vasturääkivusi VF liikluseeskirjade nõuetele. 4) Kokkupõrke ärahoidmine sõiduautoga xxx reg. nr xxx, mida juhtis xx. xx, ei sõltunud juhi xx. xx tegevusest. 5) Sõiduauto xxx reg. nr xxx juhi xx. xx tegevuses ei ole kindlaks tehtud vasturääkivusi VF liikluseeskirjade nõuetele. 6) Kokkupõrke ärahoidmine xx. xx sõiduautoga xxx reg. nr xx ei sõltunud tekkinud olukorras juhi xx. xx tegevusest. 7) Sõiduauto xx reg. nr xx juhi xx. xx tegevuses ei ole kindlaks tehtud vasturääkivusi VF liikluseeskirjade nõuetele.

8) Kokkupõrke ärahoidmine sõiduautoga xx reg. nr xx, mida juhtis xx. xx, ei sõltunud tekkinud olukorras juhi xx. xx tegevusest. Seega pani U.B mehhaanilist transpordivahendit juhtiva isikuna toime liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitas inimesele raske tervisekahjustuse ja põhjustas inimese surma, s.o pani toime KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Rita Hlebnikova, juhindudes KrMS § 245 vaadanud läbi süüdistatava U.B ning tema kaitsja Arri Toominga juuresolekul kriminaalasja materjalid, sõlmis kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 73 alusel jätta vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui tema ei pane 3-aastase (kolmeaastase) katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil tuvastati, et süüdistatav U.B on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega ning selgitas, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kohus leiab, et süüdistatav U.B on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb U.B süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 alusel välja mõista U.B-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud. Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus

OTSUSTAS:

U.B süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 karistust mitte pöörata täitmisele kui U.B 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu Katseaja algus - 24.01.2014. Vastavalt VÕS § 1043 ja § 134 lg 3 rahuldada kannatanute xx xx ja xx xx tsiviilhagid täies ulatuses. Välja mõista U.B ́ilt: 8000 eurot kannatanu xx xx kasuks (xx osakonna nr xx a/a nr xx/xx) 4000 eurot kannatanu xx xx kasuks (a/a nr xx xx г. xx) Välja mõista U.B ́ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud : 532,50 eurot sundraha; 0,90 eurot toimiku paljundamise kulud; 196,80 (76,80 + 120) eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. U.B ́il tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuulise tähtaja jooksul igakuuliselt, kusjuures esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049900, ning selgitus „U.B 1-13-11258, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS §318 lg 3 p 4), teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS §318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

Loretta Pikma kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.