Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
24. jaanuar 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-709
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Küllike Namm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid G.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
G.M , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 02.08.2010 ja lõpp 27.07.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.01.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta G.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, G.M ’ile, kaitsjale ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 29.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.M ’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.M on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 16.11.2011 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi ning karistatud vangistusega 4 aastat, KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning karistatud vangistusega 8 kuud. KarS § 64 lg1 ja 3 alusel liideti karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest ja mõisteti vangistus 4 aastat ja 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 01.06.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.08.2010. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Kaks karistust on kustunud, käesoleval hetkel on üks kehtiv kriminaalkaristus – röövi eest, mis on toime pandud grupi või kuritegeliku ühenduse poolt sissetungimisega. Samuti varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varasemad kuriteod olid varavastased, käesolev kuritegu isikuvastane koos vägivallaga. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung G.M taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on vanglas omandanud põhi- ja kutsehariduse. Isik mõistab, et kõik mis ta teeb, teeb ta endale. Vabanedes soovib isik koheselt asuda tööle, et ta saaks emale kohtukulud tasuda. Sügisest soovib isik minna kutsekooli, et saada ehitaja elukutse. Samuti soovib isik minna koolitusele, kus õpetatakse suhtlemist. Ta saaks tööle asuda ema firmasse. Kinnipeetav ei ole suhelnud nende sõpradega, kellega koos kuriteod toime pani. Kinnipeetav väidab, et ta ei sõltu nendest, ta tahab olla iseseisev ja hakkama saada. Prokurör G.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kinnipeetav on olnud kriminaalhoolduse all seoses nn šokivangistusega. Katseajal jätkas isik kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 01.09.2009 kohtuotsusega antud võimalust suurem osa karistusest vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi varavastaseid (sh vägivaldseid) kuritegusid. Eeltoodust järeldub, et mõistetud karistused ei ole kinnipeetava puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Vaatamata varasematele karistustele ja käitumiskontrollile ei muutnud ta oma käitumist. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav umbes 18 kuu jooksul suudaks katseaja koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega läbida nõuetekohaselt. Kaitsja arvates, isiku vangis hoidmine ei anna midagi juurde, sest täitmiskava on täidetud. Isik on praegu vangis olnud 3,5 aastat, tal on sotsiaalvõrgustik olemas. Ta käib vanglas tööl ja lühiajalistel kodukülastustel. Vabanemisel on ta riigi kontrolli all ja saab sulanduda ühiskonda. Kaitsja leiab, et kui isik vabaneks karistusaja lõpus, siis ta ei huvita enam kedagi, kuid kui ta praegu vabaneb, siis allutatakse ta käitumiskontrolli alla.
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 62 % ja vägivaldse kuriteo puhul 61 %. Sooritatud kuritegudest on isik kaks pannud toime grupiviisiliselt. Kuriteokaaslasteks on olnud kodukandis elavad noorukid. Isikul on varasemalt olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholijoobes on esinenud ka vägivaldset ja agressiivset käitumist. Juhul, kui isik jätkab vabaduses olles alkoholi tarvitamist ja läbikäimist õigusrikkumisi toime pannud isikutega, püsib risk sooritada uus kuritegu. Vabaduses oli isik ema ülalpeetav, vanusest tulenevalt ei ole ametlikult töötanud, on teinud juhutöid. Kuriteod on isik toime pannud majandusliku kasu saamiseks. Seega ohtlikkus ja risk on olemas. Isik teadvustab osaliselt, millistes eluvaldkondades probleemid esinevad. Ebaadekvaatne probleemide mõistmine loob eeldused madalaks iseseisvaks toimetulekuks ja oma tegude tagajärgede mõistmiseks. Isiku korduv kriminaalkorras karistatus viitav sellele, et isik käitub impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata. Kuritegude ja väärtegude toimepanemine näitab ükskõiksust ja hoolimatust ühiskonna õigus ja moraalinormidesse. Isik ei ole suutnud ennast ohjata pikema aja eesmärkide saavutamiseks. Samuti on isikul vangistuses kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ning katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.