Kohtulahend

Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista P.A-lt menetluskulud riigituludesse: - 532,50 eurot sundraha; - 14,00 eurot joobeseisundi tuvastamise maksumus; - 0,45 eurot kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu. KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 546,95 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates veebruarist 2014 igakuiselt vähemalt 54,70 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.11.2014. Menetluskulude osamaksed tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi, 1-13-3528, menetluskulu osamakse.“ Kui rahalise karistuse või menetluskulu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – CD plaadil politsei patrullsõiduki videokaamera salvestus – hoida kriminaalasja juures. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 12.02.2014 kell 16.00. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I Süüdistus P.A on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 03.02.2013 kella 00.30 paiku juhtis Lääne-Virumaal Vinni vallas Rakvere-Luige maantee 10,3.kilomeetril mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, olles alkoholijoobeseisundis, uuringuaktiga nr 404 T tuvastati tema veres etanoolisisaldus 1,62 +- 0,06 mg/g kohta. Seega P.A, juhtides alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused P.A tunnistas end KarS § 424 järgi esitatud süüdistuses süüdi, seletades kohtuistungil, et oli 03.02.2013 autot juhtides alkoholijoobes. Tarvitas 02.02.2013 õhtul endise töökaaslase juures alkoholi, olles eelnevalt kokku leppinud, et saab ööseks tema juurde jääda, et poleks vajadust õhtul autoga sõitma minna. Seal ajal oli tal ka eraelus probleeme. Kui töökaaslase juurde tulid veel üks mees ja naine, kiskus seal riiuks ning tahtamata selles osaleda, otsustas liikuma hakata. Teab, et istus autorooli, kuid edasi enam eriti ei mäleta – vaid seda, et sõitis ning ühel hetkel oli kraavis ja kui

politsei ta käed raudu pani. Sündmuste kulgu ja politseile vastuhakkamist väitise end mitte mäletavat. Haiglas käimist mäletab uduselt. Hindas oma tegu siiski väga kahetsusväärseks. Ei enne ega pärast kõnesolevat rikkumist tal muid rikkumisi olnud ei ole. Tunnistaja V O andis kohtuistungil ütlusi, eelmisel aastal, veebruaris, kusagil peale südaööd märkas ta koos patrullpolitseinik Marko Lipuga patrullis olles, et Katariina Keldri eest tagurdas välja ilma tuledeta vanem xxxx. Otsustasid talle järele sõita. Sõiduk keeras Rohuaia tänavale, kuid tulesid põlema ei pannud. Kui nägid, et ta keeras Rohuaia tänavalt kõnniteele Virma baari poolt, lülitasid sisse sinise-punase vilkuri. Seejärel keeras auto Jakobsoni tänavale ja enne seda, kui ta kiirendama hakkas, ta vaatas üle parema õla politseinike poole. Tekkis korraks silmside ja ta nägi, kes roolis oli. Nägi, et isik, kelleks andmeid kontrollides osutus P.A, oli üksi autos. Mees vajutas gaasipedaali ja sõitis otse edasi. Sõitis Kastani puiestee poole. Mööda Kastani puiesteed liikus Tartu tänavale. Politseinikud olid temal kogu aeg sabas ja politseiautol oli koguaeg sisselülitatud sinine-punane vilkur ja helisignaal, kuid peatumismärguandele mees ei reageerinud. Kiirust nad küll ei mõõtnud, kuid kuna olid ees sõitval autol kogu aeg kannul ja nägemisulatuses, hindasid kiirust politseiauto spidomeetri järgi. Linnas oli kiirus kuskil 60-100 km/h. Tartu tänaval tõusis kuni100 km/h. Hoidsid siiski ohutut pikivahet, et ei tekiks ohtliku olukorda. Kui P.A jõudis Tartu tänavale, kus peale poodi on tõusu koht, kaotas auto juhitavuse ja sõitis vasakule poole teelt välja kraavi. Lund oli palju ja kohe P.A välja ei saanud, vaid jättis oma auto seisma. Jooksid välja juhiukse juurde, kuid samal hetkel pani P.A sisse tagumise käigu ja hakkas intensiivselt tagurdama. Tagurdas uuesti tee peale välja ja sõitis edasi mööda Tartu tänavat linnast välja Piira ringi poole. Seejärel keeras Rakvere Luige maanteele ja jätkas liikumist Pajusti asula poole. Maanteel läksid kiirused ikkagi suuremaks ning enamus kurve, mis vastu tulid, võttis ta vastassuunast. Kiirusega kuskil 120 km/h. Tekitas piisavalt ohtlike olukordi. Õnneks ühtegi autot vastu ei tulnud. Muidu oleks avarii juhtunud. Jõudes Pajusti asulasse enne asulat on vasakkurv, selle võttis P.A samamoodi suure hooga. Peale seda kurvi on sirge ja seal ta kiirus kasvas kuskil 160 km/h. Sealt võtsid politseinikud juba hoo maha, ei hakanud talle enam nii järgi minema, et P.A ei tunneks, et talle järgi pressitakse ja ei peaks kiirust nii palju juurde panema. Peale Pajusti asulat on parem kurv ja tegemist oli libeda teega, peale seda kurvi kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis kohe peale asula märki 11.-l km peremale poole teelt välja lumme. Jäid seisma ja nägid, et sõidukist juhi kohalt väljus vanem meesterahvas, kes hakkas põllu peale jooksma. M.Lipp jooksis talle esmalt järgi ja kuna P.A oli agressiivne ja osutas vastuvanu ning ei allunud korraldustele, paigaldas M.Lipp talle käerauad. Kohapeal oli P.A nõus puhuma indikaatorvahendisse, mis näitas 0,64 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Läksid politseijaoskonda tuvastamaks joovet tõendusliku alkomeetriga, kuid sellese isik keeldus puhumast. Siis toimetasid isiku Rakvere Haiglasse võtmaks siis vereproovi ja saamaks siis vereproovi ekspertiisi. Seal osutas ta samamoodi vastupanu - hakkas rabelema ja ei olnud nõus, et arst võtab veenist verd. Hoidsid isikut kinni, paigaldasid uuesti käerauad peale ja siis said arstid veenist verd võtta. Edasi toimetasd P.A Rakvere Politseijaoskonda, kus otsustasid ta isiku kainenema panna, kuna isik ütles, et kui ta läheb koju, siis tapab ta ennast ära. Kohtus avaldati ja uuriti kriminaalasja juurde võetud tõendeid: Asitõendi vaatlusprotokolli koos patrullsõiduki pardakaamera salvestusega, millega on fikseeritud põgeneva sõiduki xxxx reg nr xxxx liikumisteekond /tl 1-3/. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 03.02.13, millest nähtub, et indikaatorvahendiga on tuvastatud joove 0,64 mg/l kohta ning et P.A keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast ja protokollile allkirja kirjutamast /tl 4/. P.A suhtes järelevalve meetme kohaldamise protokoll, millest nähtub, et ta käitus

kinnipidamisel 03.02.13 agressiivselt ning ajavahemikud 00:37-01:05; 01:38-02:00, kasutatud on jõudu ja pandud käerauad. Isik muutus hiljem haiglas uuesti agressiivseks, seetõttu on kasutatud käeraudu /tl 5/. P.A joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt, millest nähtub, et vereprooviga on tuvastatud P.A alkoholijoove 1,62 +- 0,06 mg/g kohta /tl 5/. Kaitsja esitas kohtule tõendina P.A püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse 2-l lehel, millest nähtub, et P.A on seoses traumaga töövõime kaotus protsent 40 % ja üldhaigestumise protsendiks on 40 %, kuna isik peab kõrgrõhutõbe. Kuna need protsendid ei võimenda üksteist, siis on üldine töövõimekaotus protsent 40%. Määratud 10.04.2013 kuni 30.04.2015 /tl 12-13/. Kohus, hinnanud uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et P.A tegevuses on tõendatud KarS § 424 ette nähtud kuriteo tunnused. Tõendatud on ja vaidlust ei ole selles, et P.A oli autot juhtides alkoholijoobes. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 4 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Süüteo toimepanemise P.A poolt on täielikult tõendamist leidnud nii tema enda, kui tunnistaja V.O ütluste kui ka kriminaalasjas kohtule esitatud ja uuritud kirjalike tõenditega. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.A alkoholijoove 1,62 +- 0,06 mg/g kohta on tuvastatud vereprooviga ja käesolevas kriminaalasjas ei ole vähimatki vaidlust tema poolt toimepandud kuriteo asjaolude üle - tuvastatud on, et süüdistuses näidatud ajal ning kohas juhtis ta joobeseisundis olles sõiduautot. Vaidlusaluseks küsimuseks tõusetus üksnes, et kas tuvastatud tehioludel toimepandud kuriteo korral tuleb P.A suhtes lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist KarS § 50 alusel ja kui pikaks ajaks. Küsimus, kas isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist või mitte ja kui pikaks ajaperioodiks, tuleb lahendada iga üksikjuhtumi eripära silmas pidades, sealhulgas võttes arvesse milline on toimepandud süüteo konkreetne etteheidetavus. Kohtu hinnangul tuleb P.A teosüüd pidada suureks eelkõige tulenevalt sellest, et mootorsõidukit joobes juhtides tekitas ta korduvalt liiklusohtlikke olukordi, seades ohtu nii enda kui kaasliiklejad (sealhulgas teda takistada ja peatada püüdnud politseinikud). Traagilisi tagajärgi ei olnud sündmuste käigul vaid juhuse tõttu, kuna öisel ajal ei olnud tihedat liiklust, mis oleks ohtu veelgi suurendanud. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis mis iganes ajal kujutab äärmiselt suurt ohtu kaasliiklejatele ning viitab keskmisest oluliselt kõrgemale teosüüle. Sellistel tehioludel on lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine vältimatu. Lisakaristust aga nagu põhikaristuski tuleb mõista Karistusseadustiku § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid

tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kohaldada kuni kolmeks aastaks. Kohus leiab, et P.A tegevuses KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi ning puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. P.A-le süüks arvatud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. P.A on nii kriminaalkui väärteokorras karistamata KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergemaliigilist, s.o rahalist karistust. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnagul tuleb pidada otstarbekas karistada P.A rahalise karistusega ja kohaldada tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna see avaldab piisavat mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. KarS § 50 lg 2 keelab võtta juhtimisõigust ära isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas kriminaalasjas on P.A tuvastatud püsiv töövõimetus 40% ulatuses seoses üldhaigestumisega. Vastavas otsuses on viidatud ka 1993.aastal toimunud jalatraumale, kuid puuet PISTS § 2 lg 11 p 1-3 tähenduses P.A fikseeritud ei ole. Seega ei ole kirjeldatud asjaoludel tegemist KarS § 50 lg 2 antud tõlgendusega, mille kohaselt on sellele sättele tuginevalt juhtimisõiguse äravõtmine välistatud vaid juhul, kui mootorsõiduki kasutamine on isikule tal tuvastatud puude tõttu vältimatult vajalik. Kohtu poolt tuvastatud süüdistatavat positiivselt iseloomustavad asjaolud, s.o varasem, aga ka hilisem õiguskuulekas käitumine, samuti kohtuistungil väljendatud kahetsus, annavad aluse eeldada, et käesolev kuritegu on P.A elukäigus üksik episood. Kriminaalasjas tuvastatud tehioludel on lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine vältimatu. Kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes leiab kohus, et P.A-lt on põhjendatud KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimisõigus ära selle miinimummäärale lähedases määras, s.o 5 kuuks, kuna seda saab pidada piisavaks, et tagada tema õiguskuulekas käitumine edaspidi. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.