1-14-611/5 - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata M.B. katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada M.B. suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõend – turvasalvestised kahes pakendis jätta kriminaaltoimiku juurde. Tsiviilhagi: VÕS § 1043 alusel rahuldada YYY-i tsiviilhagi ja välja mõista M.B. ́lt 5,70 eurot YYY-i kasuks. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 ja lg 3 alusel välja mõista M.B. ́ lt riigi tuludesse:  kaitsjatasu summas 72 eurot (seitsekümmend kaks eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude summas 72 eurot tasumine ositi järgmiselt: 1) alates veebruarist 2014.a tasuda igakuise menetluskulu osa 12 (kaksteist) eurot; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg on kuu 15-s kuupäev. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s või kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: M.B., 1-14-611, menetluskulu ositi tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

M.B. on end inkrimineeritavas kuriteos süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav M.B. ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt on sõlmitud lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav M.B. kinnitab kohtuistungil, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Süüdistatav palub vähendada ja ajatada menetluskulusid. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Prokurör menetluskulude vähendamise ja ajatamise taotlusele vastu ei vaide. Prokurör leiab, et sundraha võib jääda riigi kanda ja kaitsjatasu tasuda osamaksetena. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on käesoleval ajal 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on kaitsja tasuna väljamõistetud 72 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et M.B. taotlus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ja ülejäänud osas ajatamiseks on põhjendatud. M.B. on kodune, tal on ülalpidamisel kolm alaealist last. Tema sissetuleku moodustab ainult peretoetus. Ta on varem karistamata ning resotsialiseerumise väljavaated seetõttu head. Menetluskulude tasumine koheselt ja täies ulatuses käib temale üle jõu. Samuti satuvad ohtu alaealiste laste huvid. Kohus peab mõistlikuks jätta sundraha riigi kanda ning määrata kaitsjatasu tasumine ositi kuue kuu jooksul jooksul, so 12 eurot kuus kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks M.B. ́lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 72 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). Marian Priks Kohtunik