Riigiprokuratuuri 13. detsembri 2013 määrus kaebuse rahuldamata jätmises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kannatanu Jerzy Igor Biechonski lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Vilt, kaebus
RESOLUTSIOON
1.Riigiprokuratuuri 13. detsembri 2013 määrus jätta muutmata.
2.Jerzy Igor Biechonski lepingulise esindaja vandeadvokaat Anu Vildi kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud
1.18.07.2013 esitas OÜ XXX juhatuse liige ja osanik Jerzy Igor Biechonski Lõuna prefektuurile kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks teise sama OÜ juhatuse liikme ja osaniku K.E. suhtes omastamise ( KarS § 201 lg 1) või usalduse kuritarvitamise (KarS § 2172 lg 1) tunnustel. Kaebusest nähtuvalt on K.E. aastatel 2011-2013 võtnud OÜ XXX arvelduskontolt välja vähemalt 19 380 eurot, mille kasutamise kohta OÜ huvides raamatupidamises andmed puuduvad.
1.1.
Uurimisasutus jättis kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, märkides, et OÜ XXX juhatuse kolmanda liikme K.S. selgitusel ei ole olnud OÜ XXX raamatupidamise aastaaruannetes probleeme ning ei kajastu OÜ XXX kuuluva raha omastamine või kuritarvitamine.
2.J. I. Biechonski vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Ringkonnaprokuratuuris, kuid kaebus jäeti 13.09.2013 määrusega rahuldamata.
Lõuna
3.Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, vaidlustas J. I. Biechonski selle Riigiprokuratuuris oma lepingulise esindaja Tanel Melgi vahendusel. Kaebuses korratakse
varasemate kaebuste sisu ja taotletakse jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist K.E. suhtes KarS § 201 lg 1 või 2172 lg 1 alusel.
4.Riigiprokuratuuri 13.12.2013 määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja leiti, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud väited ei anna alust menetlusotsuse tühistamiseks.
4.1.Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-13-34261 K.E. ja J. I. Biechonski vahel OÜ XXX juhatuse asendusliikmete määramises, kus kumbki pool vastastikku süüdistusi esitades taotleb teise poole kõrvaldamist OÜ juhtimisest. Määruskaebuses Tartu Maakohtu 6. septembri 2013 määrusele antud tsiviilasjas märgib K.E. esindaja muuhulgas: „Avaldaja (J. I. Biechonski) on osundanud pikema perioodi jooksul K.E. poolt sularaha väljavõtmisele pangakontolt ja väitnud paljasõnaliselt, et nimetatud summade puhul ei ole kindlasti tegemist ettevõtlusega seotud kuludega, kuivõrd avaldajal puuduvad sellekohased andmed. Viidatud väidete ümberlükkamiseks esitame avaldaja enda poolt allkirjastatud OÜ XXX 2012. majandusaasta aruande, millest ei ilmne, et äriühingul oleks mis tahes nõudeid K.E. vastu, sh sularaha tagastamiseks. Koopia majandusaasta aruandest on lisatud käesolevale määruskaebusele. Kinnitame käesolevaga, et K.E. on tema poolt välja võetud raha kulutanud üksnes ettevõtlusega seotud kulude katmiseks ning on sellekohased dokumendid esitanud raamatupidamisele“. Lõuna prefektuuris on lahendamisel K.E. kuriteokaebus J. I. Biechonski suhtes OÜ XXX raha omastamises ja usalduse kuritarvitamises.
4.2.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga selles, et käosoleval juhul on OÜ XXX osanik esitanud prokuratuurile piisavalt infot ja tõendeid, mis viitavad võimalikult kuriteo toimepanemisele. Nii kuriteokaebuse kui hilisemate kaebuste kinnituseks on lisatud vaid OÜ konto väljavõtted, millest nähtuvalt on korduvalt sularaha välja võtnud OÜ mõlemad osanikud – K.E. ja J. I. Biechonski. Ühtki asjakohast viidet, mis kinnitaks, et K.E. poolt väljavõetud/ülekantud raha on omastatud, esitatud ei ole. Kaebaja pole selgitanud, kes, millal ja millises mahus on raamatupidamisdokumente kontrollinud ja sellisele järeldusele jõudnud. Pigem võib kaebusest järeldada vastupidist, st kaebuse esitajal puudub ülevaade OÜ finantsolukorrast ja rahaliste vahendite kasutamisest.
4.3.Ringkonnaprokuratuur on asjakohaselt viidanud OÜ XXX põhikirja p-le 9, mille kohaselt peab olema osaühingul audiitor ning et kuriteokaebuses ega kaebuses kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale ei ole toodud mingeid andmeid selle kohta, et audiitor oleks kontrollinud firma finantsolukorda ja avastanud puudusi. Tuleb tõdeda, et sisuliselt taotleb J. I .Biechonski kriminaalmenetluslike vahenditega hakata tuvastama OÜ finantsolukorda, hindama rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, tuvastama võimalikku puudujääki jms. Need asjaolud tuleb aga tuvastada esmalt väljaspool kriminaalmenetlust seaduses selleks ettenähtud võimalusi kasutades ning alles seejärel saab tuvastatu pinnalt hinnata, kas on põhjust kriminaalmenetluse alustamiseks. Olemasoleva informatsiooni põhjal on kriminaalmenetluse alustamine ennatlik ja põhjendamatu.
4.4.KarS § 2172 lg 1 eeldab suure varalise kahju tekitamist. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 kohaselt on süütegu kvalifitseeriva tunnusena suure kahju tekitamine, kui kahju ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt, s.t peab olema vähemalt 32 000 eurot. K.E. poolt väidetavalt tekitatud kahjuks on kaebaja märkinud 19 380 eurot, mis ei täida KarS § 2172 lg 1 koosseisu.
5.Riigiprokuratuuri määruse peale esitasid kaebuse J. I .Biechonski esindajad, kes leiavad, et nimetatud määrus tuleb tühistada ja algatada K.E. suhtes kriminaalmenetlust KarS 201 lg 1 või 2172 lg 1 tunnustel.
-2-
5.1.J. I. Biechonski on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile kõik vajalikud dokumendid, millest nähtub teo toimepanija poolne sularaha väljavõtmine osaühingu arveldusarvelt. Juba arvelduskontode väljavõtetest nähtuvalt on tegemist väga ebatavaliste toimingutega, mis tekitavad põhjendatud kahtluse toimingute õiguspärasuses. K.E. on võtnud OÜ XXX arvelduskontolt välja ja/või pööranud enda või kolmandate isikute kasuks ilma õigusliku aluseta vähemalt 19 380 eurot. Käesoleval ajal puudub J. I. Biechonskil ligipääs ettevõtte raamatupidamisele, mistõttu ei ole tal võimalik iseseisvalt koguda ka täiendavaid tõendid tõestamaks kuriteo toimepanemise fakti. Kuigi K.E. volitused juhatuse liikmena tegutsemiseks on lõppenud, on ta teinud mitmeid tehinguid ja toiminguid, mis on ettevõtet olulisel määral kahjustanud. K.E. lõpetas erakorraliselt töölepingu OÜ XXX raamatupidajaga, mille tulemuseks muu hulgas on see, et ettevõttel XXX OÜ ei ole võimalik täita oma raamatupidamislikke kohustusi.
5.2.Kaebuses leitakse, et K.E. tegu on kvalifitseeritav omastamisena (KarS § 201 lg 1) või usalduse kuritarvitamisena (KarS § 2172 lg 1). J. I. Biechonski on kuriteokaebuse esitanud OÜ XXX osanikuna, mistõttu ei oma tähtsust põhikirjast tulenev õigus osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada osaühingut vaid kahe juhatuse liikme poolt koos. J. I. Biechonski on käesolevas kriminaalasjas samuti kannatanuks, kuna K.E. õigusvastase käitumise tulemusena on vähenenud OÜ XXX väärtus – seega ka J. I. Biechonski osaluse väärtus ehk K.E. on oma õigusvastase käitumisega tekitanud J. I. Biechonskile otsest varalist kahju.
5.3.J. I. Biechonskile jääb arusaamatuks Riigiprokuratuuri paljasõnaline ja pahatahtlik väide, et kaebaja üritab kasutada kriminaalmenetlust tsiviilmenetluse abivahendina. Riigiprokuratuuri hinnang on selgelt erapoolik ning ei põhine ühelgi tuvastatud asjaolul. Lisaks on oluline märkida, et enne käesoleva kaebuse esitamist saatis J. I. Biechonski K.E. le ka nõude OÜ XXX arvelduskontolt võetud raha tagastamiseks ning raha tagastamise kohta tõendite esitamiseks. K.E. aga J. I. Biechonskile raha tagastamise kohta tõendeid ei esitanud, mis viitab taaskord asjaolule, et K.E. pole hoiustanud nimetatud summat ka „kassas“, vaid on nimetatud raha omastanud ja eelduslikult ka enda huvides ära kasutanud, mistõttu pole tal võimalik seda ka tagastada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri määrusega ning J. I. Biechonski esindajate kaebusega ja esitatud lisadega, leiab, et Riigiprokuratuuri 13.12.2013 määruse peale esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et kriminaalasja nr 13260103092 alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri põhjendustega, siis peab vajalikuks vastata kaebusele vaid järgnevat.
7.KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg 1 või lg 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
8.Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et nõustub täielikult Riigiprokuratuuri määruses avaldatud seisukohaga, et KarS § 2172 lg 1 koosseisu täitmiseks on vajalik suur -3-
varaline kahju, mis KarSRS § 8 p 2 ja VV 10.01.2013 määruse nr 6 järgi 2013. aastal oli vähemalt 32 000 eurot. Praegusel juhul on esitatud kaebus 19 380 euro suuruse kahju kohta. Seega KarS § 2172 lg 1 on välistatud ja kohus seda koosseisu määruses edaspidi ei käsitle.
9.KrMS § 199 lg 1 p 1 tulenevalt ei alustata kriminaalmenetlust, kui vastav alus selleks puudub. Alus puudub mh juhul, kui kuriteokaebuses ei ole kirjeldatud kuritegu. Praegusel juhul sisaldab kuriteokaebus vaid asjaolu, et K.E. on OÜ XXX , mille osanik ta on, arvelduskontolt võtnud välja raha. Juhatuse liige K.S. on andnud ütlusi, et OÜ XXX aastaaruannetes ei ole tuvastatud probleeme ning ei kajastu raha omastamine või kuritarvitamine. Ka tsiviilmenetluse nr 2-13-34261 käigus Tartu Maakohtule ja Tartu Ringkonnakohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et K.E. t oleks alus kahtlustada raha omastamises. Lisaks on kontoväljavõtetest näha, et raha on äriühingu arvelt välja võtnud ka J. I. Biechonski ise.
9.1.Karistusõiguslik lähenemine lähtub ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest ja seega ei ole võimalik isikule esitada kahtlustust kuriteos pelgalt oletuste põhjal. Kriminaalmenetluse alustamiseks on vajalik kriminaalmenetluse alus ning praegusel juhul sellist alust tuvastatud ei ole. Ainuüksi äriühingu arveldusarvelt raha väljavõtmine ei kvalifitseeru kuriteoks. Kuna olemasolevates majandusaasta aruannetes probleeme ei ilmne, ei ole ka alust pelgalt ühe osaniku väidete põhjal alustada kriminaalmenetlust. Enne kriminaalmenetluse alustamise taotlemist tuleks kaebajal tsiviilmenetluse kaudu (nt audit) ammendada muud viisid äriühingu juhtimist puudutava teabe hankimiseks.
9.2.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on eelkõige tegemist äriühingu juhtimist puuduvate probleemidega, mida kriminaalmenetluses ei saa lahendada. Nii ei saa kriminaalmenetluse käigus määrata äriühingule uut raamatupidajat või juhatuse liikmeid.
10.Juhindudes KrMS § 208 lg 5 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja J. I. Biechonski lepinguliste esindajate kaebuse rahuldamata.
Mati Kartau Kohtunik
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.