Kohtulahend

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Kannatanu V S ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 28.08.2013.a. kella 11:30 ajal pani tema poeg reisikohvri ja kilekoti Tallinnas Viru Väljak 4/6 asuva Viru Keskuses olevasse luksutatud hoiukappi nr xx. Hoiukapi lukustas ning võti jäi nende kätte. 28.08.2013.a. kella 19:00 ajal avastasid, et hoiukapi nr xx uks oli lahti murtud ning varastatud oli reisikohver asajdega. Nad teavitasid asjast Viru keskuse turvatöötajaid. Videosalvestuselt oli näha, kuidas üks mees murrab lahti hoiukapi nr xx ukse ning sorteerib hoiukapis olnud riideid ja siis lahkub uuemate riietega. Hoiukapist nr xx varastati järgmised esemed: 3 paari meeste pükse kogumaksumusega 300 eurot; 2 meeste kampsunit kogumaksumusega 140 eurot; üks pulloveer maksumusega 95 eurot; poolpikk sügisjope maksumusega 160 eurot; üks naiste kampsun maksumusega 72 eurot; jahinuga mustas vutlaris maksumusega 200 eurot; 2 telefonilaadijat kogumaksumusega 10 eurot; kohver maksumus 100 eurot. Neil oli ka reisikindlustus. Vargusega tekitati kahju kogusummas 1127 eurot. /tl 2-6 /; Sündmuskoh a vaatlusprotokolli, vaadeldavaks sündmuskohaks on Viru Väljak 4/6 Tallinn, kus asuvad hoiukapid. Eskalaatori taga seina ääres on oranži värvi ustega nummerdatud hoiukapid. Osad hoiukapid on avatud, osad lukustatud. Hoiukapi nr xx ukse lukusüdamikus on võti, mille küljes sinist värvi võtmehoidja. Hoiukapi nr xx ukse lukusüdamikul visuaalsel vaatlusel välised vigastusi ei tuvastatud. Hoiukapi nr xx ukse siseküljel olev sinist värvi plastikust lukukorpus lukukeele juurest puruks. Puudu olev lukukorpuse tükk on hoiukapis nr xx. Hoiukapi nr xx lukuvastus deformeerunud. Deformeerunud osa juures värvil näha visuaalsel vaatlusel murdmisriistataolisi jälgi. Hoiukappide juures näha valvekaamerat. /tl 7-13/; Kirjavahetus e-mailiga, millest nähtub, et Viru Keskus ei esita tsiviilhagi seoses hoiukapi nr xx lukukorpuse lõhkumisega. /tl 15 /; Asitõendi vaatlusprotokoll i (CD-plaat ja fotod), vaadeldavaks asitõendiks on salvestus 28.08.2013.a. ajavahemikul 18.22 kuni 18.28 toimunud Viru Keskuse hoiukapi lõhkumise ja kohvri varguse kohta. Salvestuselt nähtub 3 rida oranžiakt värvi hoiukappe, millel osad uksed on avatud asendis. Hoiukappide suunas liigub heleda jaki ja tumedate pükstega noormees (M M), kelle paremas käes on sangadega neljakandiline kott ning paremal puusal rippuv üleõla kott. Jõudes kappide juurde, hakkab M M lahtiste ustega kappidesse sisse vaatama. Seejärel jääb seisma umbes hoiukappide keskpaigas ning vaatab sisse keskmises reas keskel oleva kinnise kapi ukseääre vahelt. Siis M M liigub edasi ja tagasi ning avab ja sulgeb kapiuksi. Samuti on näha, et M M otsib oma üleõla kotist midagi ning ta üritab kapiukse lukku avada. Hoiukapp avaneb ning M M võtab kapist välja koti. M M sorib kotis ja siis paneb koti kappi tagasi ning võtab samast kapist välja reisikohvri ning sorib selles ja siis paneb koti kappi ning seejärel lükkab kapiukse kinni. M M lahkub koos reisikohvriga. /tl 18-26/; Teatis Karistusregistrist, millest nähtub, et M M on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning väärteokorras 63-l korral. /tl 27-40 /; 18.09.2012 Harju Maakohtu otsus, mille kohaselt mõisteti M M süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 45 päeva; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 30 päeva; KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 28 päeva; KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud ja 17 päeva. Karistuse alguseks loeti 18.09.2012.a./tl 41/; Isiku ja asjade läbivaatuse protokoll i, millest nähtub, et 30.08.2013.a. M M läbi vaatlusel võeti temalt ära jahinuga vutlaris, mis kuulus kannatanule. /tl 44 /; Kahtlustatava M M ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et 28.08.2013.a. umbes kella 18:00 ajal lõhkus ta Viru keskuses oleva hoiukapi ukseluku ning

varastas sealt ühe musta värvi reisikohvri, milles olid erinevad riided, dokumendid, jahinuga ja kaks laadijat. Ta tõmbas jõuga ukse lukusta lahti ning uks avaneski. Lukk oli osaliselt plastmassist ja purunes selle tagajärjel. Ta sai aru kohvrit sorteerides, et see on turistide oma. Kohvris olid dokumendid, kaks passi. Dokumendid viis ta kappi tagasi. Samuti tagastas ta valikuliselt ka mingid riided. Kaasa võetud kohvrisse jättis ta umbes kuus kuni kaheksa riideeset, mis võttis kaasa ja läks Balti jaama turule. Turul võõras meesterahvas ostis kohvri koos sisuga ära 30 euro eest. Kahetseb oma tegu. Andis politseile välja kinnipidamisel äravõetud jahinoa koos vutlariga, mille oli kohvrist varastanud. /tl 45-48/; Asitõendi vaatlusprotokolli, vaadeldavaks asitõendiks on jahinuga koos tupega (vutlariga). Jahinoa käepide on puidu värvi, pikkusega 11 cm, käepideme otstes kollasest metallist kaunistusega äärised. J ahinoa tera pikkus 14,5 cm, tera laius 3,5 cm. Noa teraosal sissepressitud muster, mis kujutab lindu roostiku taustal. /tl 51-53/; Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontro llitud tõenditega on M M süü temale inkrimineeritud varguse toimepanemises sissetungimisega kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on kattuvad ning videosalvestuselt nähtub, et M M oli antud ajal ja kohas sündmuskohal ning pani toime varguse sissetungimisega, mida ta ka ise tunnistas. M M on karistusregistri kohaselt korduvalt kohtu poolt karistatud varguste eest (tl 27 - 40) ning samuti ka väärteokorras pisivarguste eest. K äesolevas kriminaalasjas pani uuesti toime varguse sissetungimisega, olles viimati Harju Maakohtu poolt 18.09.2012 karistatud varguse katse eest. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ettekavatsetud tegevusele ning kohus leiab, et M M käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi, teod on õigusvastased ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendava asjaoluna on M M ́i poolt kohtuistungil väljendunud puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud antud juhul puuduvad. M M ́i poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on jätkanud eelmisest karistustest (vangistusest ja vangistusest tingimisi) hoolimata uute kuritegude toimepanemist. Samuti on mõistetud M M ́ile väärteokorras rahatrahve, mis on täitmata ning isikul puudub kindel sissetulek. Seega kohus leiab, et M M ei saaks rahalist karistust täita ning rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärki. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust. Kohtu seisukoha kohaselt on võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab põhistatuks karistada M M ́i KarS § 199 lg 2 p 4,8 eest vangistusega 9 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 3 kuud ), seega on M M ́ile mõistetavaks karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 30.08.2013.a. - 31.08.2013.a. (2 päeva) karistuse hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kuid arvestades asjaolu, et M M on töövõimetuspensionär, omab elukohta, tegemist on ühe kuriteo episoodiga, mille toimepanemist ta kahetseb, siis leiab kohus, et vangistuse võib M M ’i suhtes jätta täitmisele pööramata, allutades ta käitumiskontrollile.

Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad M M ́ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p 5 tuleb välja mõista ka toimiku koopia kulu. Kohtu hinnangul ei esine M M ́il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, kuid menetluskulude tasumiseks võib anda süüdistatavale mõistliku tähtaja. Tsiviilhagi Antud kriminaalasjas kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole.

Jahinuga koos vutlariga, mis asub Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, akt 2013-2472) – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada; CD plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist hoida kriminaalasja juures. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315 kohus o t s u s t a s: tunnistada M M KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistada 9 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 kuud. Vastavalt KarS 68 lg 1 lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 30.08.2013.a. - 31.08.2013.a. (2 päeva) karistusaja hulka, kandmata karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta mõistetav karistus täitmisele pööramata, kui M M ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX ); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata M M Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada M M ile määratud 2 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 23.01.2014.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista M M ́ilt sundraha 532,50 eurot, toimiku koopia tasu 0,45 eurot ja kaitsjatasu summas 174 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 22.01.2015.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. EE891010220034796011 SEB Pank; EE 932200221023778606 Swedbangas või EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Asitõendid: Jahinuga koos vutlariga, mis asub Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, akt 2013-2472) – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada; CD plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist hoida kriminaalasja juures. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.