Kohtulahend

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

maksumuse vahe maksab kinni tema firma. E.I ust ei tarninud ning raha ei tagastanud. - 10.01.2013 Sillamäel XXX kella 13.30 ajal teatas K.K., et seoses kommunaalmaksete suuremas summas tasumisega tagastatakse talle 50 eurot. E.I palus lahti vahetada 200-eurose kupüüri, kuid K.K. keeldus raha lahti vahetamisest, ning E.I lahkus korterist. - 14.12.2012 kella 11.00 paiku Narvas XXX esitles I.L. end postitöötaja Konovalovina ning teatas, et on saadetud raha summas 100 eurot. E.I selgitas, et tal on üksnes 200eurosed kupüürid ning palus anda talle tagasi 100 eurot. E.I andis üle 200-eurose rahatähe kujundusega suveniirraha, mis ei ole kasutatav maksevahendina ning sai enda valdusesse vahetusrahana 100 eurot. I.L. tekitati varaline kahju 100 eurot. - 09.01.2013 kella 09.00 paiku Narvas XXX esitles end postiljonina ja teatas V.D., et on tehtud pensioni väljamaksete ümberarvestus ja tagastatakse 250 eurot. E.I selgitas, et tal on üksnes 200-eurosed kupüürid, ning V.D. peaks selle lahti vahetama. E.I andis üle 200-eurose rahatähe kujundusega suveniirraha, mis ei ole kasutatav maksevahendina ning sai enda valdusesse vahetusrahana 150 eurot. V.D. tekitati varaline kahju 150 eurot. - 10.01.2013 kella 13.20 ajal Sillamäel XXX esitledes end Jõhvi sotsiaalabi töötajana teatas O.F., et pensionit on tõstetud 100 euro võrra ning tõi raha koju kätte. E.I selgitas, et tal on üksnes 200-eurosed kupüürid. E.I andis üle 200-eurose rahatähe kujundusega suveniirraha, mis ei ole kasutatav maksevahendina ning sai vahetusrahana enda valdusesse 80 eurot kuna O. F polnud rohkem sularaha. Puuduvale 20 eurole lubas ta tulla järele hiljem. O. F tekitati varaline kahju 80 eurot. - 10.01.2013 kella 13.00 paiku Sillamäel XXX esitles V.P. end postitöötajana teatas, et on saadetud raha summas 100 eurot. E.I selgitas, et tal on üksnes 200-eurosed kupüürid ja palus tagastada vahetusrahana 100 eurot. E.I andis üle 200-eurose rahatähe kujundusega suveniirraha, mis ei ole kasutatav maksevahendina ning sai vahetusrahana enda valdusesse 100 eurot. V.P. on tekitatud varaline kahju 100 eurot. - 10.01.2013 kella 14.00 paiku Sillamäel XXX esitles R.A. end postitöötajana ning teatas, et talle on saadetud posti teel raha summas 100 eurot. E.I selgitas, et tal on üksnes 200-eurosed kupüürid ja palus tagastada vahetusrahana 100 eurot. E.I andis üle 200eurose rahatähe kujundusega suveniirraha, mis ei ole kasutatav maksevahendina ning sai vahetusrahana enda valdusesse 100 eurot. R.A. on tekitatud varaline kahju 100 eurot.

ESIMESE ASTME KOHTU APELLEERITAVA OSA SISU

Umbes 11:30 helistati uksekella. Võõras noormees pakkus müügiks Cosmodiski. Vestluse käigus ütles A., et tunneb seda noormeest ja nimetas teda E.I-ks . Peale Cosmodiski ostmist hakkas Konstantin pakkuma Dormeo komplekti (tekk, padi, madrats) ja voodit. Pensionärid pidid sellest maksma 30%, ülejäänud osas pidi maksma fond, millest kannantanu midagi ei teadnud. Kannatanule pakkus see huvi ning ta maksis 150-eurose sissemakse. Raha maksmise järel vormistas noormees kaks kviitungit ning kirjutas oma märkmikku kannatanu kontaktandmed ja isikuandmed ning leppis kokku kauba tarne 2 nädala jooksul. Kui aeg sai täis, helistas kannatanu kontaktandmetel, aga telefonid oli välja lülitatud. Kannatanu sai aru, et tegemist on pettusega ja pöördus avaldusega politsei poole. 8.1 Kannatanu ütlustega haakub asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt oli 03.04.2013 R. G ülekuulamise protokolliga ära võetud kaks paberist ruutu. Esimesel oli kirjas saadud 150, makstud 150. Teisel käsitsi kirjutatud L.G., Dormeo komplekt+voodi, K. E., 14.03.2013.a, tle XXX Jelena (direktor), tel XXX Kostja (kuraator). 8.2 Süüdistatav E.I andis kohtuistungil ja kohtueelses menetluses erinevaid ütlusi, mistõttu jättis kohus need tõendite kogumist ebausaldusväärsuse tõttu välja.

Konstantiniga pangaautomaadi juurde ja andis raha. Konstantin andis seepeale kviitungi, mille koopia lisas kannatanu oma ütlustele. Seejärel Konstantin kadus mõneks ajaks, mispeale võtsid kannatanud ise temaga telefonitsi ühendust. Konstantinile helistas ka kannatanute tütar. Kannatanutega võttis ühendust ka naine, kes esitles end Leenana ja ütles, et Konstantin viibib haiglas ja palus, et nad ei ootaks ega muretseks. 29.03.2013 tuli Konstantin ja tõi mingi teki ja madratsi, ent need ei olnud Dormeo omad. Konstantin selgitas, et teda peksti ning võeti ära kogu raha, mis tal kaasas oli. Ta lubas remondiga algust teha nädala pärast, kui ta terveks saab. Konstantin pakkus neile ka tuusikut Toila Oru sanatooriumisse 30 päevaks 100 euro eest, millest kannatanud keeldusid. Peale 29.03.2013 ei vastanud ükski Konstantini antud telefoninumber. Kannatanud said aru, et neid on petetud ning pöördusid politseisse. L.R. ütlustega kattuvad G.R. ütlused. 10.1 E.I ütlused jättis kohus nende ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist välja. E.I ütlused ei ole kooskõlas kanatanute ütlustega, mille tõelevastavuses kohtul alus kahelda puudus. Süüdistatava kohtueelsel ja kohtumenetluse käigus antud ütlused ei kattu ka omavahel. Lisaks puudub süüdistatava ütlustes eluline usutavus. Nimelt ei lugenud kohus usutavaks, et olles ise töötu, oli E.I nõus tegema kellegi korteris tasuta remonti. Kohus leidis usaldusväärseid tõendeid kogumis hinnates, et kelmuse toimepanemine L. ja G.R. suhtes on tõendatud. Kannatanu ütlustest tuleneb, et süüdistatav lubas müüa neile Dormeo toodangut ning nad maksid selle eest 75 eurot. Dormeo toodangu müümise lubadust tõendab kannatanutele antud väljatrükk, mis sisaldab infot Dormeo originaaltoodangu kohta. Seega lõi süüdistatav kannatanus valearusaama, mille tulemusel tegi kannatanu eksimuses varakäsutuse ning E.I sai varalist kasu. Samuti on kannatanu ütlustega tõendatud, et süüdistatav ütles, et köögiremondi tegemisel tuleb maksta üksnes materjali eest, kuna töö eest maksab mingi Rootsi firma. Kannatanu G. R läks koos Konstantiniga pangaautomaadi juurde ja võttis sealt 358 eurot, mille andis süüdistatavale. Nimetatut kinnitab ka kviitung, kust nähtub, et G. R on maksnud köögi materjalide eest 358 eurot kuraator Konstantinile. Seega kannatanud, olles eksimuses, tegid varakäsutuse ning süüdistatav sai seeläbi varalist kasu.

usaldusväärsuses puudus aga kohtul alus kahelda. Kui süüdistatav asub ennast aktiivselt kaitsma, siis peab ta võimaldama menetlejal kontrollida ka enda väidete tegelikkusele vastavust, s.o käesoleval juhul seda, kas ja kust ta tellis kannatanule puidust ukse. 11.3 Kannatanu ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolliga kogumis on kelmuse toimepanemine E.I poolt tõendatud. Süüdistatav selgitas kannatanule, et ukse maksumusest tuleb hüvitada 150 eurot, ülejäänu pidi tasuma süüdistatava firma. Ta andis kannatanule tšeki, millele kirjutas enda ja juhataja numbrid, luues mulje, nagu töötaks ta firmas, mis tegeleb uste paigaldamisega. Kannatanu tegi varakäsutuse seetõttu, et temas loodi pettuse teel arusaam, et ukse väärtusest suurema osa maksab keegi kolmas. Kannatanu, tehes eksimuses olles varakäsutuse, sai varalist kahju ning süüdistatav varalist kasu summas 150 eurot.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

maksmast, ent märgib, et kui kohus leiab, et peab maksma, siis ta ka maksab. Advokaati ei ole ta ise palganud. 14.2 Karistus ei vasta toimepandud teo raskusele. E.I märgib, et enne kohtuasja kohtusse saatmist oli tal kaitsja juuresolekul kokkulepe prokuröriga kergema karistuse osas (0,5 aastat reaalset vangistust ja 1,5 aastat tingimisi), ent protsessi ajal taotles prokurör karistuseks mõista 4 aastat vangistust, mille kohus ka rahuldas. Arvestades lühimenetluse sätteid on tegu ikkagi väga pika karistusega. Ka kannatanud ei soovinud nii pikka karistust. Samuti märgib E.I, et temalt välja mõistetud hagi summa on väike (1568 eurot) ning apellant on uurimise ajal pidanud kirjavahetust ja suhelnud kannatanutega, kes said tema olukorrast aru. Apellant märgib, et ta vahistati kahe isiku – V.A. ja V. I - avalduste alusel. Hilisemad avaldused esitati politseile kolmandate isikute poolt ajal, mil apellant oli vahistatud. Ta on nõus kannatanutele kahjud hüvitama, ent viimased ei soovi seda oodata peaaegu kolm aastat. Kui kohus mõistab karistuse tingimisi, oleks apellandil võimalik asuda koheselt ka hagisid tasuma. Hagide tasumiseks rahalised vahendid on apellandil samuti olemas – nimelt vennalt saadud 200 000 rubla ning tema enda sõiduauto Opel Calibra, mis asuvad hetkel Venemaal. Samuti on tal äriplaan, milleks loodab saada toetust. 14.3 Kohtuotsuse kuulutamise järgselt ei selgitanud ega põhjendanud kohus otsuse ning karistuse kujunemist. Arvesse ei võetud seda, et E.I ei olnud tagaotsitav vaid käis politseis ütlusi andmas ning aitas uurimisele kaasa. Ta on hinnatud töötaja, keda tuntakse kui suurepärast meistrit ja kellel on mitmeid aukirju. Lisaks on apellant tegu sügavalt kahetsenud ja saanud oma veast aru. Ta ei ole kriminaalsete eluviisidega, vaid annetab heategevuseks ning on sügavalt usklik kristlane. Kohus ei arvestanud ka E.I tervislikku seisundit – tal on rida tõsiseid haigusi (südame rütmihäired, neuroloogia, artriit, pankreatiit, lampjalgsus, noahaava saamisest tingitud vigastused), millele vanglas olles on lisandunud allergiline astma. E.I hooldab oma haiget isa, kes on voodihaige. Samuti on tal kolm last, kelle toitjaks ta on ja tütar (2009. a sündinud), kes elab koos elukaaslase I. M üürikorteris ja kelle toimetulekuks on miinimumpalk. 14.4 E.I selgitab, et vahetas kahesaja eurosed laste raamatu järjehoidjad (5 tk) pärisraha vastu, et raskel hetkel perekonda toita. Nimelt haigestusid tema naine ja laps ning kogu raha kulus ravimitele ja toidule. E.I endal tol ajal sissetulek puudus ning sotsiaalosakond ei aitanud. Pettuse toimepanemise järgselt pöördus E.I ise politseisse, kahetses ja andis ütlusi. Advokaadi juuresolekul koostati graafik hagisumma (530 eurot) tasumiseks. E.I märgib, et on juba 40-aastane ning tema poisikesetembud on lõppenud. Ta soovib elada seaduskuulekalt ja teha ausat tööd. 14.5 E.I selgitab järgmist: 14.5.1 V.A. t tunneb ta kuus aastat. Avaldus kirjutati kolmanda isiku – naabri poolt, kes on alkohoolik ja esitles end V.A. pojana. Viimane tuli V.A. viina küsima ja see vastas, et on raha laenanud E.I-le . Apellant märgib, et selgitas V.A. naabrile, et ei aja kolmandate isikutega asju. V.A. ga on apellandil head suhted – nii võimaldaski ta esimesele tuusiku sanatooriumi, mille oli talle kinkinud üks tänulik klient. Kuivõrd aga apellandil olid rahalised raskused, otsustas ta selle realiseerida turuhinnast odavamalt V.A. le ja tema naabrile. Tuusiku kehtivust kontrollisid viimased arvutist ning arveldasid siis apellandiga. Kui aga V.A. haiglasse sattus, ei soovinud naaber üksi sanatooriumi sõita ja palus raha tagastada. Selleks ajaks oli tuusik aegunud. Ehkki J. E.I oli õigus raha mitte tagastada, ei soovinud ta probleeme ning tagastas osa rahast naabrile. Seepeale helistas naaber haiglasse ja rääkis sellest ka A. A. Viimane helistas apellandile ja lepiti kokku raha tagastamine. Viimasel kohtumisel (29. märtsil) V.A. ga suheldes sai apellant teada, et naaber kirjutab tema kohta

avaldust politseile. Apellant märgib, et tal oli kokkulepe V.A. ga võla tasumise suhtes ning naerdes lepiti kokku võla tasumine, ent enne võeti ta vahi alla. 14.5.2 V. I oli analoogne situatsioon. Tema narkomaanist lapselaps püüdis E.I-lt raha välja pressida. Taaskord teatas E.I, et ei soovi kolmandate isikutega asju ajada ja tegi V. I ettepaneku raha tagastamiseks ja töötellimuse täitmata jätmiseks, ent viimane keeldus ettepanekust. Ta palus töö ära teha nii, et lapselaps sellest teada ei saaks. Viimane vestlus sel teemal toimus 2 aprillil, mil V. I teatas, et tema lapselaps oli esitanud avalduse politseile selleks jõuga V. I. allkirja nõudes. 14.5.3 R. G tellis apellandilt Dormeo voodipesukomplekti, mille täitmiseks kulus 2-4 nädalat. Tellimusele esitas E.I arve ja tšeki ning leppis kokku tarnetingimused, ent ei saanud neid täita, kuna vahistati 2. aprillil. 14.5.4 V.V. soovis tellida toa remonti. Kalkulatsiooni koostamise järgselt nõustus ta sellega ja tegi ettepaneku 2-3 päeva pärast summa tasuda. E.I osaks jäi materjali soetamine. Tööde tegemise eest ta raha ei võtnud. Tööde tegemise ajaks oli planeeritud 4 aprill, ent E.I ei saanud kokkulepet täita, kuna võeti 2. aprillil vahi alla. 14.5.5 G. R tellis apellandilt Dormeo komplekti 75 euro eest detsembri alguses, ent tellimuse sai E.I teha alles aasta alguses, mil komplekti maksumuseks oli juba 125 eurot. Vahe hüvitas ta ise, kuna R keeldusid vahet kinni maksmast. Märtsis oli R kokkulepe köögi uuendamiseks. Kalkulatsiooni kohaselt kujunes materjalide maksumuseks 358 eurot. Lepingu kohaselt pidi remont algama märtsi lõpus, ent E.I kukkus ja lõi pea ära. Ta tegi R ettepaneku raha tagastamiseks või remondi edasilükkamiseks. R soovisid remondi edasilükkamist ja kokku lepiti uus tähtaeg 9. aprill, ent 2 aprillil apellant vahistati. 14.5.6 E. S helistas E.I-le ja soovis tütrele ust. Apellant helistas tuttavale tislerile ja tellis ukse maksumusega 150 eurot. E. S maksis E.I-le ukse eest 150 eurot. Tema tööks jäi ukse paigaldamine. Tingimuste kohaselt pidi ukse kättesaamine toimuma 2 nädala pärast. Siis selgus, et uks oli värvimata ja lukuta. Rääkides E.S. ga oli viimane nõus, et ukse paigaldamine viibib ja see toimub aprilli esimeses dekaadis. Enne seda aga E.I vahistati. 14.5.7 Kõikide hagejatega oli E.I suulised lepingud, mida tema omalt poolt täitis – kirjutades välja ka tšekid, millel oli tema nimi ja telefoninumber ning pidas ka tellijatega telefonisidet. Ta ei saanud omapoolseid lepinguid täita vahistamise tõttu. Vahistatuse ajal ta võttis hagejatega ühendust ja selgitas olukorda. Viimased mõistsid teda, ent ei saanud politseile esitatud avaldusi tagasi võtta, kuna asjale oli juba antud ametlik käik. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha E.I süüküsimuses vaidlustatud episoodides ning seejärel käsitleb karistuse mõistmist.

16.2 Kelmuse toimepanemine kannatanu V. I. suhtes. Ka selles episoodi osas on süüdistatava apellatsioonist võimalik mõista, et kannatanu ei oleks soovinudki pettuse kohta avaldust esitada, seda tegi jällegi kõrvaline isik (kannatanu narkomaanist lapselaps), kes olevat jõuga nõudnud avaldusele kannatanu allkirja. Kriminaalkolleegium leiab, et kelmuse toimepanemine kannatanu V. I. suhtes on maakohtu poolt õigesti tuvastatud. Süüdistatava ütlusi hinnates asus kohus seisukohale, et need tuleb ebausaldusvääruse tõttu tõendite hulgast jätta kõrvale. Selline seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga, kuna süüdistatava ütlused oli kohtulikul uurimisel ja kohtus erinevad (kohtuotsuse lk 12-13). Usaldusväärse tõendikogumi aga moodustasid kohtu hinnangul kannatanu ning tunnistajate G. I., V.N. ja Z. H ütlused. Nimetatud isikute ütlused võimaldasid kohtul asuda seisukohale, et süüdistatav, tehes ettepaneku kannatanule kui pensionärile paigaldada plastaknad 70%-lise hinnaalandusega ning veendes kannatanut selles, et ülejäänu tasub sotsiaalamet, sai kannatanult raha 200 eurot, viis kannatanu eksimusse uute akende saamise asjaolude suhtes, mille tõttu tegi kannatanu varakäsutuse ning süüdistatav sai kasu. Ka selles episoodis kohus

põhjendatult tuvastas süüdistatava käitumises subjektiivse koosseisu olemasolu kavatsetuse näol. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavasisuliste põhjendustega E.I käitumises kelmuse teokoosseisu kõigi tunnuste tuvastatuse kohta. Täiendavalt osundab ringkonnakohus, et kannatanu V. I osales antud kriminaalasja läbivaatamisel maakohtus ning soovis talle tekitatud varalise kahju hüvitamist. Kannatanu pole avaldanud, et keegi kolmas isik oleks teda politseisse pöördumisel survestanud. 16.3 Kelmuse toimepanemine kannatanu V.V. u suhtes. Nimetatud episoodi osas süüdistatav leiab, et kannatanut ta petta ei soovinud, s.t tal puudus kelmuse tahtlus. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga selles, et antud episoodis on tuvastatud nii kelmuse objektiivne kui ka subjektiivne koosseis E.I käitumises, jättes samas süüdistatava vastuolulised ütlused tõendikogumist põhjendatult kõrvale (kohtuotsuse lk 1617). Maakohus tuli põhjendatult järeldusele, et kannatanu usaldusväärsetest ütlustest järeldub, et süüdistatav lõi tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, esitledes end Jõhvis asuva vaeste ja pensionäride abistamise keskuse töötajana ning pakkus remonti, kus kannatanu pidi tasuma vaid materjalide eest ning töö eest pidi maksma süüdistatava firma mingi rootslaste ühise riikliku programmi raames eraldatud toetusvahenditest. Kõik nimetatud asjaolud olid ebaõiged, kuid süüdistatava poolt toodud asjaolusid uskus kannatanu ning tegi varakäsutuse, makstes E.I-le 280 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellisel viisil kannatanut pettes tegutses süüdistatav kavatsetult. Süüdistatav seadis endale eesmärgi saada varalist kasu ning olles teadlik kannatanu eksimusest, lasi tal teha varakäsutuse. Seega on maakohus õigesti E.I süüdi tunnistanud vaidlustatud episoodis ning apellatsioonis esitatud väited tahtluse puudumisest ei lükka kohtu asjakohaseid seisukohti ümber. 16.4 Kelmuse toimepanemine kannatanute G.R. ja R. R. suhtes. Nimetatud episoodi osas märgib süüdistatav, et kannatanud tellisid detsembris temalt Dormeo komplekti 75 euro eest, kuid seda tellimust sai ta täita alles aasta alguses, mil komplekti maksumuseks oli juba 125 eurot. Summade vahe maksis ta ise kinni. Samuti pidi ta tegema kannatanute köögi remondi ning materjalide maksumuseks oli 358 eurot. Remonti ta teha ei jõudnud, kuna kukkus ja lõi pea ära. Lepiti kokku remondi tegemise uus tähtaeg, mida ta aga täita ei nõudnud. Nimetatud episoodis maakohus põhjalikult analüüsis süüdistatava poolt nii kohtus kui ka eeluurimisel antud ütlusi (kohtuotsuse lk 18-20) ning ka siinkohal tuvastas tema ütluste ebausaldusväärsuse, millega kahtlusteta nõustub ka ringkonnakohus. Küll aga on kohus põhjendatult asjaolude tuvastamisel tuginenud kannatanute R ütlustel. Kohus tuvastas, et süüdistatav pakkus kannatanutele müüa Dormeo toodangut ning selle eest andsid nad E.I-le 75 eurot. Asjaolu, et kannatanutele lubati just nimelt Dormeo tooteid, tõendab süüdistatava poolt kannatanutele antud väljatrükk, mis sisaldab infot Dormeo originaaltoodangu kohta. Sellega tekitas E.I kannatanutes ebaõige arusaama sellest, et nad saavadki nimetatud firma tooteid ning tegid varakäsutuse - andsid talle 75 eurot. Kannatanutele toodi vaid mõned esemed ning needki ei olnud lubatud Dormeo tooted. Peale selle lubas E.I teha R köögiremondi, kus kannatanud pidid tasuma vaid materjalide eest, ülejäänud summa pidi väidetavalt tasuma mingi Rootsi firma. Eakad kannatanud jäidki süüdistatava soodsat pakkumist uskuma, maksid talle väidetava materjalikulu eest 358 eurot, misläbi said nad kahju ning süüdistatav aga varalist kasu.

Maakohus tuvastas põhjendatult, et sellisel viisil kannatanutelt katteta lubaduste abil raha väljapetmisel tegutses E.I kavatsetult. Samal seisukohal on ka ringkonnakohus ning ka selles süüdistuses jääb maakohtu seisukoht muutmata. 16.5 Kelmuse toimepanemine kannatanu R. G suhtes. Maakohus analüüsis selles episoodis süüdistatava poolt kohtus antud ütlusi ning tuvastas neis olulised erinevused võrreldes eeluurimisel antutega. Kuna E.I tuvastatud lahknevuste põhjuseid ei selgitanud, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ning need tuleb tõendikogumist kõrvale jätta. E.I süü aga leidis kohtu hinnangul tõendamist teiste uuritud tõenditega (kannatanu ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kohtuotsuse lk 14-15). Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt pakkus süüdistatav kannatanule osta Dormeo komplekti (tekk, padi, madrats) ja voodit. Väidetavalt pidavat pensionärid selle eest maksma 30% ning 70% tasub fond, millest kannatanu midagi ei teadnud. Süüdistatav palus kannatanul tasuda 150 euro suuruse sissemakse. Kannatanu, olles süüdistatava poolt viidud eksimusse, tegi varakäsutuse, kuid mingeid tooteid kannatanu ei saanud. Seega maakohus, tuvastades E.I käitumises kelmuse tunnustele vastava teo tunnused, on ta põhjendatult antud episoodis süüdi mõistnud. 16.6 Kelmuse toimepanemine kannatanu E.S. suhtes. Ka nimetatud episoodis leiab süüdistatav, et tal puudus tahe kannatanut petta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ka selles süüdistuseepisoodis on E.I süü leidnud tõendamist (kohtuotsuse lk 21-22). Süüdistatav selgitas kannatanule, et ukse maksumusest tuleb tasuda vaid 150 eurot, ülejäänud summa pidi tasuma süüdistatava firma. E.I andis kannatanule ka tšeki, millele kirjutas enda ja juhataja telefoninumbrid, luues sellega mulje, nagu töötaks ta uste paigaldamisega tegelevas firmas. Tegelikult süüdistatav sellises firmas ei töötanud. Peale lubatud kuupäeva proovis kannatanu osundatud telefoninumbritel süüdistatavaga kontakti saada, kuna ust ta ei saanud, kuid süüdistatavaga ühendust saada ei õnnestunud. Kannatanu sai aru, et teda peteti ning pöördus politseisse. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatava käitumises on täidetud kelmuse objektiivsed ja subjektiivsed koosseisutunnused, mistõttu apellatsioon jääb selles osas samuti rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate järeldustega ning täies mahus neid üle ei korda. Küll peab aga kriminaalkolleegium vajalikuks rõhutada, et käesolevas kriminaalasjas on E.I süü leidnud tõendamist kaheteistkümnes kelmuse episoodis, kus pettuse ohvriteks olid kõrges eas isikud (v.a E. S). E.I poolt eakate kannatanute suhtes pettuslike tegude toimepanemise asjaolud näitavad, et süüdistatava eesmärk oli võimalikult lihtsalt ja kiiresti kannatanute arvelt oma materiaalset heaolu parandada, kuna eakate inimeste eksimusse viimine toimus ilma erilise vaevata. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad süüdistatava poolt toimepandud tegude arv ja toimepanemise asjaolud hinnata tema süü suureks. Ei saa jätta tähelepanuta ka E.I iseloomustatavat asjaolu, s.o varasem karistatus. Nimelt on teda varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud sealhulgas samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Nimetatud asjaolu viitab süüdistataval juba selgelt väljakujunenud käitumisviisile, s.t parandada enda heaolu kasutades ära inimeste kergeusklikkust. Kuna süüdistatav ei ole mõistnud varasemate karistuse eesmärki ning on jätkanud pettuslike tegude toimepanemist, peab talle kohaldatav karistus olema piisavalt range. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi isiku süüdimõistmisel on karistusena ette nähtud vangistus ühest kuni viie aastani. Maakohus, võttes arvesse kõik karistust mõjutavad asjaolud, mõistis E.I-le 4 aastat vangistust, s.o veidi üle keskmise sanktsiooni määra, mis on maakohtu vastavaid põhjendusi arvestades toimepandud tegudele ja süüdistatava isikule vastav määr. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning kandmisele jäi 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Maakohus on analüüsinud ka seda, kas E.I on isik, keda saaks mõistetud vangistusest tingimisi vabastada. Sellele vastas maakohus eitavalt ning ka ringkonnakohus nõustub sellega. Asjaolud, millele viitab süüdistatav (tema tervislik seisund, hooldust vajav isa ning elukaaslase materiaalne olukord) ei kaalu üles E.I süü suurust ning ei võimalda teda mõistetud karistusest tingimisi vabastada. Vanglas viibivatele süüdimõistetutele on tagatud vajalik arstiabi ning süüdistatava lähedased võivad vajadusel saada asjaomaste asutuste poolt osutatavat abi ning tugiteenuseid. Asjaolu, et süüdistatava poolt kannatanutele tekitatud varalise kahju nõuded ei ole suured ning ta on tema sõnade kohaselt vastavad vahendid nende hüvitamiseks olemas, on igati positiivne, kuid see ei anna alust teda karistuse kandmisest vabastada. Vajalike vahendite olemasolu võimaldab E.I peale karistuse kandmiselt vabanemist kiiremini kannatanutele tekitatud kahjud hüvitada.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.