lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-10746/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 22.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-10746/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1021
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-10746/12Viru Maakohus Narva kohtumaja12.12.20131-13-10746/8Viru Maakohus Narva kohtumaja12.12.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2014, Tartu

Kriminaalasja number

1-13-10746

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Kriminaalasi

G.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluse korras

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 12. detsembri 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav G.E, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava G.E apellatsioon Viru Maakohtu 12. detsembri 2013 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu

1.Viru Maakohtu 12.12.2013 otsusega tunnistati G.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
2.Süüdistatav G.E-le karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et teda on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sealhulgas varavastaste kuritegude eest reaalse vangistusega ning vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uue varavastase kuriteo. Sellest lähtuvalt asus kohus seisukohale, et G.E karistamine rahalise karistusega ei ole otstarbekas. Samal põhjusel ei pidanud kohus otstarbekaks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Maakohus leidis, et G.E on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. 2.1 Maakohus tõi karistuse mõistmisel välja ka selle, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RKKKo nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid G.E puhul ei esine.

2.2 Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks luges maakohus KarS § 57 mõttes süü puhtsüdamlike ülestunnistuse ja kahetsuse, tema karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud, lisades, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga ning varastatud vara maksumus pole oluline. Süüdistataval on olemas alaline elukoht, töökoht ning pere. Sellega arvestades, leidis maakohus, võib G.E vangistus olla oluliselt alla KarS §-s 199 ettenähtud vangistuse keskmist määra. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav G.E, vaidlustades maakohtu otsuse mõistetud karistusliigi osas ning taotledes vangistuse kandmisest tingimisi vabastamist või vangistuse asendamist elektroonilise valvega. 3.1 Apellant toob välja, et ta on abielus ning omab kindlast elu- ja töökohta, kusjuures tööl on tal hea maine. Ülalpidamisel on süüdistataval alaealine laps, tema abikaasa on invaliid ning ainus pere toitja on apellant. Apellatsiooni kohaselt on ka apellant invaliid. Ilma temata ei saa pere ilmselt maksta isegi korteri eest. Kui apellant asuks vangistust kandma, siis kannatavad tema naine ja laps ning teine laps, kellele ta alimente maksab, lisaks ei oleks tal võimalust täita muid rahalisi nõudeid. Kannatanu oli vastu sellele, et temalt vabadus võetakse. Hagi käesolevas asjas esitatud ei ole, kuna kõik asjad on tagastatud. Ringkonnakohtu seisukoht
4.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, hinnates G.E esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
5.Riigikohtu praktikas on välja kujunenud arusaam, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm nr 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
6.Maakohus, tuginedes kohtupraktikale, asus seisukohale, et G.E puhul ei esine selliseid erandlikke süüteo toimepanemise või tema isikust lähtuvaid asjaolusid, mis annaksid aluse vaagida vangistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta. Ehkki süüdistataval on vabaduses kindel elu- ja töökoht ning perekond, ei saa kohus karistuse mõistmisel mööda vaadata asjaolust, et G.E on korduvalt kriminaalkorras varguste toimepanemise eest karistatud, kusjuures nii reaalse kui ka tingimisi vangistusega. Lähtuvalt sellest tuleb nõustuda maakohtuga ning asuda seisukohale, et G.E puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada üksnes reaalse vangistusega. 6.1 Süüdistatava puhul on realiseerimatu ka vangistuse asendamine elektroonilise valvega. Maakohus mõistis G.E-le 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra. Vangistuse asendamise elektroonilise valvega sätted tulevad kohaldamisele vaid juhul, kui kohus mõistab süüdistatavale karistuseks kuni kuuekuulise vangistuse (KarS § 691 ). Riigikohtu praktikas on väljendatud arusaama, et karistusõiguse terviklikkusest lähtuvalt kohaldatakse KarS § 69 sätteid just KarS § 56 lg 1 alusel mõistetud, mitte KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse suhtes, kuna ka karistuse asendamisel või isiku karistusest tingimisi

vabastamisel on määrava tähtsusega isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse (RKKKo 3-1-1-83-12, p 10). Kuigi Riigikohus käsitles seda küsimust üldkasuliku töö kohaldamise puhul, on see seisukoht analoogia korras kohaldatav ka vangistuse asendamisele elektroonilise valvega. Niisiis tuleb märkida, et kui isikule mõistetakse KarS § 56 lg 1 alusel karistuseks vangistus 9 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni kuus kuud, puudub seaduse mõtte kohaselt võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks elektroonilise valvega KarS § 691 alusel. 6.2 Kriminaalkolleegium juhib aga tähelepanu ka sellele, et peaasjalikult kõiki apellatsioonis esitatud asjaolusid arvestas maakohus G.E-le mõistetava karistusmäära valikul. Nii leidis maakohus, et süüdistatava karistust kergendavad asjaolud, muuhulgas alaline elu- ja töökoht ning perekond, tingivad temale vangistuse oluliselt alla KarS §-s 199 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, s.o 9 kuud. Sellest johtuvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu mõistetud karistus on täielikult kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning kohtuotsuses kajastatud asjaolud, mida G.E apellatsioonis kordab, on maakohus küllaldasel määral arvesse võtnud. Maakohtu otsustust ei mõjuta kuidagi ka asjaolu, et G.E ei saa vangistust kandes täita rahalisi nõudeid.

7.Seega – tulenevalt ülalmärgitust on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on G.E-le karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendavate asjaoludega ning mõistetud karistus on kooskõlas toimepandud kuriteo raskusega. Sellest lähtuvalt on G.E apellatsioon ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu ning see jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.