1-12-9026/24 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kinnipeetava karistusaeg algas 11.04.2012. a ja lõppeb 11.10.2015. a. Martin Müller on KarS § 76 lg 2 p-s 1 ettenähtud 1⁄2 karistusajast ära kandnud 11.01.2014. a. Martin Müller esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla toetab Martin Mülleri tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ametnik on vestelnud ja kohtunud Martin Mülleri X, kes on andnud nõusoleku paigaldada elektroonilise valve seadmed temale kuuluvasse korterisse asukohaga X. X töötab ja on nõus Martin Müllerit materiaalselt ja moraalselt toetama. Vestluses X juhatuse liikmega selgus, et firma on nõus Martin Müller vabanemise korral tööle võtma X (töötasu 500 eurot kuus, töö sisuks kontoris telefonimüügiga tegelemine). Martin Mülleril on tasumata nõudeid Tartu Vangla andmetel seisuga 30.10.2013. a 358 eurot, vabanemisfondis 960 eurot. Martin Müller on kolmel korral olnud kriminaalhooldusel ja täitnud rahuldavalt kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokuröri abi X esitas kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Martin Müllerit ei peaks vabastama. Martin Müller on kriminaalkorras karistatud korduvalt, mh ka reaalse vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Hetkel kannab ta karistust I astme narkokuriteo eest ja arvestades selle teo toimepanemise asjaolusid oleks tema vabastamine elektroonilise järelevalve alla ennatlik, sest Martin Mülleri näol on tegemist narkosõltlasega, kes on ka varem narkokuriteo toime pannud. Süüdimõistetu Martin Müller seletas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt vabaneda elektroonilise valve alla. Ta on vangistuses läbinud rehabilitatsiooniprogramme ja oskab hinnata riske, mis võivad teda vangistusse tagasi viia. Ta on lõpetanud suhtlemise kõikide vanade sõpradega. Vabanemisel on tal võimalik jätkata 11. klassi õpinguid Keila Täiskasvanute Gümnaasiumis. Martin Müller on lubanud olla kaine ka oma elukaaslasele. Ta on seadnud eesmärgid, et alustada uut elu, tegeleda spordiga, maksta oma võlad ja käia tööl. Kaitsja leidis, et on olemas alused Martin Mülleri ennetähtaegseks karistuse kandmiselt vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on Martin Müller omandanud X enda tarbeks. Vangistuses on Martin Müller läbinud võimalikud rehabiliteerivad programmid. Kinnipeetava motivatsioon elukorralduses korrektiive teha on tõsine ja sihikindel, mistõttu on alust arvata, et Martin Müller edaspidi narkootilisi aineid ei tarvita. Martin Mülleril on olemas perekond ja nende näol toetav sotsiaalvõrgustik, kindel töökoht ja ta soovib jätkata haridusteed. Kohtuniku seisukoht Martin Müller mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Martin Müller temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on Martin Mülleri vabanemisjärgne elukoht aadressil X sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Martin Mülleril ei ole varasemaid kehtivaid kriminaalkaristusi. Kehtivaid väärteokaristusi on Martin Mülleril kaks. Käesoleval ajal kannab Martin Müller karistust X ebaseadusliku omandamise, X. Martin Müllerile mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest ta on käesolevaks ajaks ära kandnud vähem kui 1 aastat 10 kuud vangistust. Kohus leiab, et Martin Mülleri käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne. Martin Mülleril puuduvad distsiplinaarkaristused. Martin Müller on olnud aktiivne ja läbinud sõltuvusteemalise loengute tsükli, sotsiaalprogrammi X kinnipeetavatele, osalenud tugigrupi X sammu tegevuses ning tegelenud joogaga ja osalenud vabastava hingamise meetodi treeningutes. Samuti on sügisest 2013. a alustanud Martin Müller hariduse omandamist 11. klassis. Ka vabanedes esineb Martin Mülleri suhtes mitmeid positiivseid asjaolusid. Nii on Martin Mülleril vabanedes kindel elukoht aadressil X, kuhu asub ta vabanemise korral elama koos X. Martin Mülleri lähedasteks on veel tema X ning X. Martin Mülleril on toetav sotsiaalvõrgustik oma lähedaste näol. Vabanedes on Martin Mülleril kindel töökoht X tegutsevas OÜ-s X, kus ta saab müügimehe ametikohal. Martin Mülleri selgituste kohaselt on tal selles valdkonnas varasemaid töökogemusi. Seega võimaldavad Martin Mülleri vabanemisjärgsed elutingimused tema taasühiskonnastamist ja loovad selleks vajalikud võimalused. Kohus peab Martin Mülleri puhul peamiseks riskifaktoriks tema X. Nii on enne karistuse kandmisele asumist Martin Müller pikaaegselt ja regulaarselt tarvitanud X. X on ta kokku puutunud alates aastast 1996, kuid Martin Mülleri enda selgituste kohaselt tekkis tal sõltuvus aastal 2007, pärast seda, kui ta oli vabanenud eelmise karistuse kandmisest. Seda on soodustanud Martin Mülleri sõnul tema sõprusringkond, kellega ta on tänaseks suhted katkestanud. Kuna Martin Mülleri toimepandud kuritegu on tingitud tema sõltuvusest, peab kohus positiivseks, et Martin Müller on vangistuses läbinud X käsitlevates sotsiaalprogrammides. Samuti on oluline, et Martin Müller tunnistab oma sõltuvusprobleemi, on sellega karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt tegelenud ja soovib vabanemise korral

elada X elu. Kohtu hinnangul on Martin Mülleril motivatsioon ja selleks vajalikud võimalused vabaduses olemas. Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et Martin Mülleri tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla on põhjendatud. Uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks tuleb Martin Müllerile määrata kriminaalhooldaja poolt taotletud KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 märgitud kohustused. KarS § 751 lg 3 järgi võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et Martin Mülleri suhtes on põhjendatud kohaldada elektroonilist järelevalvet 4 kuud. Siinjuures lähtub kohus asjaolust, et Martin Mülleri ärakandmata karistusaeg on küllaltki pikk, st peaaegu 1 aasta 10 kuud. Samas võimaldab keskmisest määrast väiksema tähtaja määramise Martin Mülleri suhtes esinevad positiivsed asjaolud, sh kindel elu- ja töökoht, tugev sotsiaalvõrgustik, varasemate tutvuste katkestamine, motivatsioon ja soov elada õiguskuulekalt. Kõik positiivne annab alust arvata, et Martin Mülleri taasühiskonnastamiseks ei ole vajalik pikaaegne elektroonilise järelevalve kohaldamine. Liiga pikk intensiivne kontroll võib samas olla ka takistuseks elatise teenimisel. Normaalne materiaalne toimetulek on eduka katseaja läbimise üheks eelduseks. KarS § 76 lg 4 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Martin Mülleri karistuse kandmise aeg lõpeb 11.10.2015. a, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev, mis vastavalt KarS § 78 p-st 2 hakkab kulgema käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Martin Mülleril tuleb katseaja jooksul täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning maaratud kohustusi. Menetluskulud Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 108 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 30, 28, 31, 28 kohaselt. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleb hüvitada KrMS § 180 lg 1 talle õigusabi osutamisega seotud kulutused, s.o 108 eurot.