Kohtulahend

päeva vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata, kuid pöörati Tartu Maakohtu 09. novembri 2011. a määrusega siiski täitmisele. S.L-i on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on S.L üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 62% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%, mistõttu ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt koosneb süüdimõistetu varasem tutvusringkond peamiselt kriminaalse taustaga isikutest ning toetav sotsiaalvõrgustik tal vabaduses puudub. Süüdimõistetu ise on avaldanud, et tal on võimalik asuda elama oma sõbra majja, kelle käest on saadud ka suuline nõusolek. Samas on nimetatud elukoha naaber viidanud, et maja katus laseb läbi ja on seega elamiskõlbmatu. Kuigi kriminaalhooldaja soovis maja ka ise kontrollida, siis ei olnud see võimalik, sest süüdimõistetu ema, kes pidi ta majja laskma, määratud ajaks kohale ei ilmunud. Ka ema juurde ei ole süüdimõistetul elama asuda võimalik. Kohtumenetluse poolte seisukohad S.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning jätkata oma elu seadusekuulekalt. Kaitsja Rainer Objartel toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et talle tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada. Prokurör Alar Häidberg kohtule esitatud kirjalikus seisukohas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, sest S.L on korduvalt karistatud isik ning uue kuriteo riskiprotsendid tema puhul on kõrged. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on S.L kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.L-i puhul on positiivne vangistuses enese harimisega tegelemine, tööhõives osalemine ning karjäärinõustamise läbimine. Samas aga peab kohus arvestama ka seda, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral ning ka reaalset karistust kannab ta juba mitmendat korda. Talle on varasemalt antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatud ja teda on vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist siiski jätkanud ega ole suutnud kinni pidada ka kriminaalhoolduse nõuetest. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole ta suutnud temale kehtestatud korrale alluda, mistõttu on tal hetkel 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu oleks oma suhtumist kehtestatud normide järgimisse muutnud

ka käesoleva vangistuse ajal ning et ta oleks võimeline järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Materjalide põhjal võib järeldada, et suuresti on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime majandusliku kasu teenimise eesmärgil. Samuti on tema õigusvastast käitumist mõjutanud kriminaalse tutvusringkonnaga suhtlemine ning sõltuvusainete tarvitamine. Kuivõrd ka käesoleva vabastamise puhul süüdimõistetul kindlat töökohta garanteeritud ei ole ning väheste töökogemuste ja hariduse tõttu võib selle leidmine temale ilmselt ka mõnevõrra raskendatud olla, siis leiab kohus, et on jätkuvalt olemas väga suur oht süüdimõistetu poolt vabaduses kuritegude toimepanemisega jätkamiseks. Arvestada tuleb ka seda, et materjalidest nähtuvalt on kaheldav süüdimõistetul vabastamisjärgse elamiskõlbuliku elukoha ja toetava lähisuhtevõrgustiku olemasolu, mis suurendab kohtu hinnangul riski varasema tutvusringkonnaga läbimise jätkamiseks ja senise elustiili juurde tagasipöördumiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et S.L-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid tema puhul täidetud, kuriteoriskid piisaval määral maandatud ning S.L omaks vajalikku motivatsiooni jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekana. Samuti on alust kahelda, kas süüdimõistetu suudab nõuetekohaselt järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi ning kas vabastamist toetavad tema elutingimused vabaduses. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Arvestades S.L-ile varasemat korduvat karistatust ja temale antud võimalusi karistuse kandmiseks kergemal viisil, kuid sellest hoolimata tema õigusvastase käitumise jätkumist, samuti allumatust vanglakorrale, leiab kohtunik, et S.L-i puhul piisavalt usaldusväärse isikuga tegemist ei ole, keda võiks ennetähtaegselt vanglast vabastada. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.