Kriminaalasi nr 1-13-5170
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
20. jaanuar 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-13-5170
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuasi Süüdimõistetu
Enjar Malm Tatjana Šibajeva Viru Vangla materjalid T.V’i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks T.V, isikukood XXX, kodakondsuseta, rahvuselt venelane, haridus 5 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 03.03.2013 ja lõpp 01.07.2015
Jätta T.V elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.V elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Käesoleval ajal kannab T.V karistust Viru Maakohtu 26.07.2013 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 266 lg 1 järgi (võõrasse sõidukisse ebaseaduslik tungimine) ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. T.V tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi (vargus sissetungimisega, süstemaatiline) ja talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 20.03.2013 otsusega mõistetud karistusega, s.o 1 aasta ja 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 01.03.2011-02.03.2011, s.o 2 päeva. Lõplikult mõisteti ärakandmisele 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks arvati vahistamise algus, s.o 03.03.2013. T.V on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kinnipeetava enamus kuritegusid on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust. Kinnipeetav töötas ajavahemikul 15.07.2013 – 14.10.2013 majandustöödel eluosakonna koristajana, 23.11.2013 alustas töötamist majandustöödel köögitöölisena. Kinnipeetav osales ajavahemikul 14.08.2013 – 29.10.2013 riigikeele A1 taseme kursustel. T.V on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema I Ti korterisse aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korralikult sisustatud korteriga, millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elavad korteris I T ja A U, kes andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks antud korterisse. Kinnipeetava hariduseks on 5 klassi. Põhiharidust isik omandada ei soovi, eriala on ta nõus omandama. Riigikeelt isik ei oska, kuid on nõus omandama. Kinnipeetav ei oma ametlikku töökogemust. Mitteametlikult on isik töötanud lühiajaliselt saeveskis ja ehitustel. Kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust olid xxxx ning kuritegelikul teel saadud vara. Isiku toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Vabanedes tingimisi enne tähtaegselt ei ole T.V kindlat töökohta ja eriala, tema töökogemused on vähesed. Kinnipeetava lähedasteks on ema I T ja võõrasisa N T, kellega väidetavalt omavahelised suhted on head. Enamuse kinnipeetava suhtlusringkonnast moodustavad kriminaalse mõtteviisiga isikud. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid (ka röövimise) grupis. Lähtuvalt karistustest võib isiku elustiili pidada hoolimatuks ja riskeerivaks. Kinnipeetava sõnul ei ole alkoholi tarvitamine tema jaoks probleeme põhjustanud. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Alaealisena alustas isik nitrolaki nuusutamist. Narkootikumide tarvitamist alustas isik 1999.a kanepist, seejärel tarvitas amfetamiini ja heroiini. Viimati tarvitas kinnipeetav 2013.a kevadel heroiini igapäevaselt 2x päevas. Isik on olnud 2012.a metadooniravil. Kinnipeetav tunnistab probleemi, olles valmis osalema programmilises tegevuses. Kinnipeetav püüab oma sõnul probleeme lahendada verbaalselt, samas arvestades varasemat röövimist, ei ole vägivalla kasutamine välistatud. Kuritegusid toime pannes käitub isik impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata (korduvad vargused). Isik väldib probleemidega tegelemist, tarvitades narkootikume. Kinnipeetaval puuduvad tulevikueesmärgid.
Kuritegelikule teele asus kinnipeetav noorukieas. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kuritegude toimepanemine olnud tema elustiil. Isikule on varem korduvalt antud võimalus oma käitumist muuta, kuid ta ei ole soovinud karistustest mingeid järeldusi teha ega õiguskuulekat elu elada. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, sooritades katseajal uue kuriteo. Kinnipeetava T.V puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 77% (kõrge risk) ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 30% (keskmine risk). Tulenevalt kõrgest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla T.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus otsustab T.V vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametniku sõnul kinnipeetaval korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. I T on xxxx. I T ja A U on nõus T.V vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat 10-l korral kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks oleks kinnipeetaval soovitav läbida sotsiaalabiprogramm Eluviisitreening. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. T.V ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul oli N T tema võõrasisa, kes on surnud. A U on ema elukaaslane, kellega tal on suhted normaalsed. Kinnipeetav tunnistas, et tal oli probleeme narkootikumidega. T.V väitel ei ole tal üldse sõpru ja ta pole kellegagi suhelnud. Prokuröri abi Elle Karm on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa T.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 26.11.2013 koostatud kinnipeetava kohta iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. T.V varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem 12 korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrollinõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav umbes 18 kuu jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Käesoleval ajal on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Eeltoodust võib järeldada, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldusele kahel korral allutamine ei ole tema puhul täitnud oma eesmärki ning vastavaid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse
teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (isikul on diagnoositud narkosõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. T.V puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, mis võimaldaksid teda formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 1 p 2 mõttes) esimesel esinemisel vangistusest tingimisi vabastada. Prokuratuur ei toeta T.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.V ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 10-l korral kriminaalkorras karistatud (sealhulgas esimese raskusastme kuriteo toimepanemise eest), kusjuures korduvalt on teda karistatud reaalse vanglakaristusega. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, sest karistatud on teda valdavalt varavastaste kuritegude eest, soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused, s.h reaalsed vangistused, aga ka karistuste kandmisest tingimuslikud vabastamised käitumiskontrollile allutamisega, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Vangistuse kandmise ajal on T.V 2-l korral distsiplinaarkorras karistatud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on T.V puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 77%, mis on kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral ja narkootikume tarvitades, arvestades narkosõltuvust, samuti suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et T.V suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.