lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-9626/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 17.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-9626/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
17.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1025
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-9626/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.10.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-9626

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-9626

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Katre Korela

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid V.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

V.N (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

13.01.2014.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

Vabastada V.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Suur tn 1 Jõgeva 48306) ning kohustada V.N-i järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.
Kohaldada V.N-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul ja läbida alkoholismivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
3.V.N-ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
4.V.N vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talitusele ja V.N-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja edastas 13.12.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 09.10.2012.a kohtuotsusega tunnistati V.N süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2, § 76 lg 6 ja § 68 lg 1 alusel 1 aasta 10 kuu ja 25-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 19.11.2012.a ja lõpp on 14.10.2014.a. V.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille käigus omandas teoreetilisi teadmisi, kuidas võidelda alkoholi liigtarvitamisega ning sõnades väljendab soovi kasutada neid ka praktikas. Samuti on tema suhtes läbiviidud vestlusi teadvustamaks alkoholi negatiivset mõju elule. Kinnipeetav soovib loobuda täielikult alkoholi tarvitamisest, mis võimaldaks tal parandada enda elu kvaliteeti vabaduses. Distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on võimalik elama asuda endisesse elukohta Põltsamaa vallas ning vabanemisjärgselt on võimalik elama asuda OÜ-s XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist. V.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on V.N võimalik elama minna endisesse elukohta Jõgevamaal. Vabanemisjärgselt on kindlustatud töökohaga OÜ-s XXX ning toetava sotsiaalse võrgustikuga lähedaste näol. V.N-ile on psühhiaatri poolt määratud ravi alkoholisõltuvusest vabanemiseks, kuid V.N ei tarvitanud ravimeid järjepidevalt arsti ettekirjutuse järgi, mistõttu püsis ka uue kuriteo sooritamise risk.

V.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus läbima vabaduses alkoholismivastase ravikuuri ja vajadusel kodeeruma alkoholismisõltuvuse raviks. Prokuröri abi Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta V.N-i ennetähtaegset vabanemist. Teda on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral. Kõik viis korda oli karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Ühel korral oli täiendavalt karistatud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Enne karistuse kandmist tarvitas narkootikume. Olles tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal, jätkas V.N kuritegude toimepanemist – pani järjekordselt toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtule oli esitatud ka kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, kuna V.N on rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Selline käitumine viitab sellele, et isik ei ole võimeline kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Kõik viis korda oli karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, ühel korral oli täiendavalt karistatud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Kõikide kuritegude soodusteguriks oli alkoholi liigtarvitamine. Vangistuses on V.N läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille käigus omandas teoreetilisi teadmisi, kuidas võidelda alkoholi liigtarvitamisega ning sõnades väljendab soovi kasutada neid ka praktikas. Samuti on tema suhtes läbiviidud vestlusi teadvustamaks alkoholi negatiivset mõju elule. Kinnipeetav soovib loobuda täielikult alkoholi tarvitamisest, mis võimaldaks tal parandada enda elu kvaliteeti vabaduses. Distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on võimalik elama asuda endisesse elukohta Põltsamaa vallas ning vabanemisjärgselt on võimalik tööle asuda OÜ-s XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipeetav mõistab oma tegude negatiivseid tagajärgi oma lähedaste jaoks. Isik tunnistab, et oli varasemalt alkoholiga liialdanud, mõistab oma eksimusi ning näitab üles motivatsiooni oma käitumise korrigeerimiseks. Üldiselt toetab ühiskonnas omaks võetud väärtushinnanguid ning soovib loobuda kuritegelikust käitumisest. Seni on kasutanud ebaefektiivseid probleemilahendusstrateegiaid ehk tarvitanud alkoholi, mille järel juhtis mootorsõidukit, ohustades sellega nii enda kui ka teisi kaasliiklejate elusid ja tervist. Isikul on reaalsed eesmärgid tulevikuks olemas, ametnikega suhtlemisel on viisakas. Vangla andmetel 04.10.2013.a seisuga on V.N-i vabanemisfondis 154 €, rahalisi nõudeid laekunud ei ole. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 18 %. Isik nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. V.N nõustus kohtuistungil läbima vabaduses alkoholismivastase ravikuuri ja vajadusel kodeeruma alkoholismisõltuvuse raviks. Ta saab aru, et tema alkoholitarvitamisel on kannatajaks just tema perekond ja lähedased. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada V.N-i üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. V.N on täidetud tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikud tingimused, vangistuses olles ei ole ta distsipliini rikkunud. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist.

Kohus arvestab ka sellega, et V.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata V.N-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.