Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
17.01.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-5086
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Marina Valge
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sergei Mandrik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
SERGEI MANDRIK, isikukood 37509040257, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 28.01.2012 ja lõpp 28.08.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.01.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta SERGEI MANDRIK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Sergei Mandrikult menetluskuluna riigituludesse 137,40 eurot kaitsetasu adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 137,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu Sergei Mandriku kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Mandriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Mandrik on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 05.06.2012 otsusega KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja lähtudes KarS § 54 lg 1 alusel suurendati Harju Maakohtu 13.04.2012 kohtuotsusega mõistetud 3 aasta 4 kuu vangistust 3 kuu võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.01.2012. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab neljandat reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Isiku kuriteod varieeruvad mõningal määral (varavastased ja narkokuriteod), kuid on toime pandud ühel eesmärgil – narkosõltuvuse rahuldamiseks ja narkootikumide ostmiseks vajalike vahendite hankimiseks. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistung Sergei Mandrik taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on nõus, kui kohus otsustab panna talle vabastamisel lisakohustusi. Vabanedes läheks isik Tallinnas Narko rehabilitatsioonikeskusesse. Isikul on keevitaja elukutse, kavatseb vabanedes võtta ennast Töötukassas arvele. Isik selgitab, et distsiplinaarkaristused on tal olnud väikeste asjade eest. Kinnipeetav on elanud pikka aega elukaaslasega koos ja arvab, et lapse pärast neil lahkarvamusi ei teki. Isik arvab, et suudab täita kontrollnõudeid. Prokurör Sergei Mandriku vabastamist ei toetanud. Prokurör rõhutas, et isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest, leiab prokurör, et pikaajaline kriminaalhooldus nimetatud kinnipeetava puhul ei ole põhjendatud ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks põhjendamata. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ja elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kaitsja palus kohtul kaaluda Sergei Mandriku vabastamist elektroonilise valve alla, sest need on väga rangete tingimustega. Isik peaks lõppkokkuvõttes jõudma järeldusele, et tuleb hakata elama seaduskuulekat elu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61 % - kõrge risk. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Isikul puudub vabanedes töökoht ja kindel sissetulek. Teda on valmis toetama elukaaslane, kes on xxxx ja saab ka xxxx. Isik ei ole ametlikult töötanud. Enamuse teenitud rahast on varasemalt kulutanud sõltuvuse rahuldamiseks. Kinnipeetava toimetulekuoskus on puudulik ning tema vastu on võlanõudeid. Sellest võib järeldada, et kui isikul tekivad majanduslikud raskused, võib ta pöörduda taas kuritegelikule teele. Lisaks sellele on isikul diagnoositud narkosõltuvus ning teda on 4 korral karistatud kriminaalkorras narkootikumide omamise ja tarvitamise eest. Isik ei ole saanud narkosõltuvusest vabanemiseks ravi. Vanglas on läbinud sotsiaalabiprogrammi eluviisi treening ning osalenud Corrigo tervisegrupi tegevustes. Vangla materjalidest nähtub, et isik keskendub enda hetkevajadusele ja positiivsele tulemusele, tagajärgedele ei mõtle. Kuigi isik on motiveeritud loobuma narkootikumidest, puudub kohtul veendumus, et isik suudab seda teha. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.