Kohtulahend

Kohaldada Risto Marani suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega, ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 4) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 7 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Risto Maran vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Risto Maranile, prokurörile ja kaitsjale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 27.11.2013 saabusid Viru Maakohtule Tartu Vangla materjalid kinnipeetava Risto Marani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Risto Maran on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.11.2012 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust ning KarS § 209 lg 1 p 1 ja 3 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti samaliigilistest karistustest liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti karistuste kogumi eest liitkaristus lugedes mõistetava liitkaristuse täielikult kaetuks Tartu Maakohtu 31.01.2011 otsusega mõistetud karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 31. jaanuarist 2011. Viru Vangla toetab Risto Marani ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtuistung Kohtuistungil taotles Risto Maran enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldab kohtule, et on hetkel avavanglas ja käib 10 kuud väljaspool vanglat tööl, probleeme ja rikkumisi ei ole. Isiku sõnul oli see nooruse lollus, mille tõttu on ta viibinud peaaegu 4 aastat vanglas. Kinnipeetav saab vabanedes jätkata õppetööd Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Prokurör toetab tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et Risto Marani puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat

käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest karistusaja lõpuni vanglas. Kaitsja palus kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Šokivangistus ei jõudnud isikule kohale. Vabanedes läheb isik elama ema juurde ning vanad sõbrad jäävad Tartusse. Isik on võimeline majanduslikult toime tulema, sest tal on töökoht olemas ning ka vabanemisfondis on raha. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Risto Marani saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht ning töökoht firmas xxxx. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav õpib alates 07.11.2013 Kohtla-Järve Täiskasvanute gümnaasiumis ning käib samaaegselt ka tööl. Isik on varasematest rikkumistest teinud vajalikud järeldused ja korrigeerinud oma käitumist. Kinnipeetav paikneb alates 21.03.2013 avavanglas. Vangla materjalidest nähtuvalt kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, Risto Marani kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisele käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.