Riigiprokuratuuri 18. novembri rahuldamata jätmise määrus
kaebuse
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanu Dmitry Knyazevi (Knyazev) esindaja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaevi määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Riigiprokuratuuri 18. novembri 2013 määrus muutmata ja kannatanu Dmitry Knyazevi esindaja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kriminaalasjas nr 13740000003 alustati menetlust 09.01.2013 KarS § 213 lg 1 tunnustel selles, et V.Š. pööras ajavahemikul 13.06.2011 kuni 19.06.2011 Narva linnas ebaseaduslikult enda kasuks Dmitry Knyazevi SEB panga arveldusarvelt nr XXX raha summas 1397,52 eurot. V.Š. kasutas D. Knyazevi pangakaarti ja võttis välja sularaha järgmistes pangaautomaatides: 1) 13.06.2011 kell 21:38 AS SEB Pank pangaautomaadist ATM 00279 Narva, Kangelaste 29 summas 500.00 eurot, 2) 14.06.2011 kell 15:08 AS SEB Pank pangaautomaadist ATM 00099 Narva, Pähklimäe 2a summas 500.00 eurot, 3) 19.06.2011 kell 09:08 AS SEB Pank pangaautomaadist ATM 00279 Narva, Kangelaste 29 summas 300.00 eurot.
1.1.Peale selle 13.06.2011 kell 14:47 V.Š. , kasutades D. Knyazevi pangakaarti, tasus aadressil Narva, Rahu 4 asuvas kaupluses Ehituses ABC 97,38 eurot 16,74m2 keraamilise plaadi 30*30 „mKenzie“ eest.
2.16.05.2013 koostas Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Pavel Gordijevski lihtsustatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200, § 206 lg 1-1 ja § 145 lg 3 p 1 alusel. Nimetatud määruse kaebas D. Knyazev edasi Riigiprokuratuuri.
3.Riigiprokuratuuri 18.11.2013 määrusega jäeti D. Knyazevi esindaja kaebus rahuldamata. Riigiprokurör, leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ning kaebuses toodud asjaolud ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks.
3.1.Riigiprokurör tõi välja, et kaebuses ei heideta ette ühegi menetlustoimingu tegemata jätmist ega taotleta ka täiendavate menetlustoimingute tegemist ning ka riigiprokurör ei tuvastanud kriminaalasja materjalidega tutvunult vajadust täiendavalt tõendeid koguda. Seega, kaebuse esitaja nõustub, et välja on selgitatud kõik võimalikud tähtsust omavad asjaolud ning kaebus puudutab üksnes olemasolevate tõendite hindamist ning tõusetunud kahtluste tõendatust. Võttes arvesse, et hindamisel ei saa prokurörile ette kirjutada seisukohti tõendatuse osas, siis kuulub üksnes kontrollimisele, kas määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks vastavad seadusele ning kohtupraktikale. KrMS § 61 näeb ette juhised, kuidas peab toimuma tõendite hindamine. Ka kohtueelses menetluses tuleb lähtuda kohustuslikest tõendite hindamise põhimõtetest, milleks on siis, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata kogumis oma siseveendumuse kohaselt.
3.2.Käesoleval juhul on kannatanud D. Knyazev ja tunnistaja J.M. andnud ütlusi, mis on vastuolus kahtlustatava V.Š. ja tunnistaja K.Š. i ütlusega. Läbi on viidud vastastamised, kuid esilekerkinud vastuolusid ei suudetud kõrvaldada, mõlemad osapooled on jäänud oma varasemalt antud ütluste juurde. Siinjuures rõhutas Riigiprokuratuur, et tuleb arvestada asjaoluga, et D. Knyazevile kuuluv pangakaart sattus tagasi J.M. valdusesse ning J.M. ei oska selgitada, millal ja kuidas ta pangakaardi tagasi sai. Arvestades eeltoodut, on õigesti jõutud järeldusele, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, mis annaks aluse süüdistada V.Š. KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning samuti ei ole võimalik täiendavaid tõendeid koguda. Tulenevalt eeltoodust ning lähtudes KrMS § 7 lg-st 2 sätestatud in dubio pro reo printsiibist, leidis riigiprokurör, et kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks.
4.18.12.2013 esitas D. Knyazevi esindaja V. Gimaev ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri 18.11.2013 määruse peale kaebuse, milles taotleb selle tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist jätkata kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 13740000003. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Kaebuse esitaja leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus nagu ka Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus ei põhine seadusel, kuna nende aluseks pole mitte kõik asja materjalid, nimelt tunnistajate A.K. , V.B. ütlused, mida lükkab ümber kahtlustatav V.Š. . Nii nähtub tunnistaja A.K. i ütlustest (tl 77-78), et alates 2010 ei istuta D. Knyazev ja J.M. taimi ning ta kastis ise viimase palvel maasikaid. Peale selle lükatakse V.Š. ütlused selle kohta, et kasvuhoonesse olid istutatud tomatid, ümber tunnistaja A.K. ütlustega, kelle ütlustest nähtub, et D. Knyazevil olid aiamaal kasvuhooned, mida ta ei kasuta eesmärgipäraselt, st ta ei istuta alates 2010 aastat sinna taimi. A.K. ei näinud 2011 aasta suvel kordagi V.Š. t ja J.M. t koos ning V.Š. ei olnud moosi J.M. le üleandmise juures. Tunnistaja -2-
V.B. (tl 81) andis samuti ütlused, et ei näinud 2011 aastal kordagi V.Š. t Siivertsis, lükates sellega ümber kahtlusaluse ütlused. Peale selle nähtub V.B. i ütlustest, et «Valentina palus mind, et ma oleksin tunnistaja ja räägiksin, et ta käis tihti asulas onu Dima maja juures. Ma keeldusin kohe.», seega ta palus anda tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Seejuures, nagu nähtub V.B. i ütlustest, oli V.Š. koos pojaga Security autoga.
4.2.Seega leiab kaebuse esitaja, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on tehtud enneaegselt, kuna selle aluseks on vaid kahtlustatava V.Š. ja tema poja K.Š. i ütlused. Tunnistajate A.K. ja V.B. ütlused prokuratuur aga arvesse ei võtnud. Prokuratuuri järeldus, et asjas pole võimalik täiendavaid tõendeid koguda, on ekslik, kuna asja positsioneerimist ei toimunud. Nimetatud uurimistoimingu läbiviimisega oli võimalik küllalt täpselt kindlaks määrata, kas J.M. oli raha välja võtmise juures. Prokuratuur ei võtnud ka arvesse, et pangaautomaadid, millest võeti raha 13.06.2011 kell 21:38, 14.06.2011 kell 15:08 и 19.06.2011 kell 09:08 on lähimad kahtlusaluse elukohale. Tunnistaja J.M. elab teises linnaosas ja J.M. ei käi õhtusel ajal üldse kunagi väljas.
4.3.Kaebuse esitaja on seisukohal, et prokuratuur ei võtnud arvesse ka D. Knyazevi ütlusi selle kohta, et 13.06.2011 ei olnud D. Knyazev Narva-Jõesuu haiglas, vaid ta oli Narva haiglas. Seega V.Š. ja tema poja K.Š. i ütlused selle kohta, et 13.06.2013 nad käisid koos D. Knyazevi juures Narva-Jõesuu haiglas ja pärast koos poes, ei vasta tegelikkusele. Uurimise käigus ei saadetud päringut SA Narva Нaigla ja positsioneerimist ei tehtud. Nimetatud menetlustoimingud on vajalikud lõpliku otsuse tegemiseks, võttes arvesse Š vastuolulisi ütlusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohus, uurinud kriminaaltoimiku materjale ning tutvunud Riigiprokuratuuri 18.11.2013 määruse ja D. Knyazevi esindaja kaebusega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jagab Riigiprokuratuuri põhjendusi ning leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on seaduslik ja kaebuses toodud asjaolud ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Riigiprokuratuuri seisukohti ei pea ringkonnakohus vajalikuks tervikuna korrata ning märgib vastuseks kaebusele üksnes järgmist.
6.Hinnates kogumis kriminaalasjas kogutud tõendusteavet, ei nõustu ringkonnakohus kaebuse esitajaga, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on tehtud enneaegselt, kõiki tõendeid ei ole arvesse võetud ning asjas on võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Soostuvalt Riigiprokuratuuriga tuleb tõdeda, et tõendite kogumise võimalused on ennast ammendanud ning olemasolevad tõendid kogumis ei anna alust V.Š. edasiseks kahtlustamiseks. Tunnistajate antud ütlustes esinevaid vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada, mida näitas läbiviidud vastastamine ning millel Riigiprokuratuur määruses ka peatub. Ei tunnistajate A.K. i ega V.B. i ütlused too välja selliseid asjaolusid, mis tekitaksid tõsise kahtluse, et V.Š. on kriminaalmenetluse käigus andnud valeütlusi kahtlustuse sisuks olevate sündmuste kohta. Nende tunnistajate ütlused puudutavad ringkonnakohtu arvates üleskerkinud lahknevusi ütlustes üksnes kõrvaliste asjaolude kohta. V.B. i antud ütlused selle kohta, et V.Š. palus tal olla tunnistaja ja rääkida, et ta käis tihti D. Knyazevi juures, ei võimalda samuti seada kahtlustatava ütlused tervikuna kahtluse alla või anda sellist teavet, mis selgitaks otseselt väidetavaid kuriteosündmusi puudutavaid asjaolusid. 6.1 Kaebuse esitaja näeb vajadust positsioneerimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei aitaks see toiming teha enamaid ja tõsikindlamaid järeldusi V.Š. poolt KarS § 213 lg 1 võimaliku toimepanemise kohta või kõrvaldada ütluste vahel esinevaid vastuolusid. Samuti asjaolu, et 13.06.2011, 14.06.2011 ja 19.06.2011 võeti raha välja lähimates pangaautomaatides -3-
kahtlustatava elukohale, ei kinnita kahtlustatava süüd. Seda ei kinnita ka teadmine, et J.M. elab teises linnaosas ja ei käi õhtusel ajal üldse väljas.
7.Tulenevalt eelmärgitust ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 leiab ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri 18.11.2013 määrus tuleb jätta muutmata ja kannatanu D. Knyazevi esindaja määruskaebus rahuldamata.
Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.