Kohtulahend

Viru Maakohus

Toimiku number

1-11-12356

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2014 Jõhvi kohtumajas

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 23.12.2013 erakorraline ettekanne nr 58391 E.S-ile Viru Maakohtu 28.12.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks

Süüdimõistetu

E.S, isikukood xxx, elukoht xxx Ando Pajo

Kriminaalhooldusametnik Kohtuistungi aeg

16.01.2014

Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna E.S rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele, hoidub kõrvale ÜKT-st. E.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.12.2011 kohtuotsuse alusel KarS § 391 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuud vangistust. KarS § 75 lg 5; § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseka 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses. ÜKT sooritada 2 aasta jooksul (tähtaeg 04.01.2014). Kriminaalhoolduse algus 05.01.2012 ja lõpp 04.01.2014. Rikkumiste kohta on kriminaalhooldusametniku poolt koostatud 3 hoiatust. Täitmiseks määratud 360 tunnist üldkasulikust tööst on sooritatud 256 tundi, sooritamata on 104 tundi. 08.02.2012 oli koostatud kriminaalhooldusametniku poolt Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud kirjalik Hoiatus. 06.06.2012 oli koostatud kriminaalhooldusametniku poolt Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud kirjalik Hoiatus. 04.11.2013 oli koostatud kriminaalhooldusametniku poolt Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud kirjalik Hoiatus.

E.S on pannud katseajal toime järgmised registreerimisnõude rikkumised (2 korda). Registreerimine oli määratud 03.12.2012, tuli registreerima 05.12.2012 Registreerimine oli määratud 19.06.2013, tuli registreerima 20.06.2013. 08.02.2012 registreerimisel kirjutab E.S Rikkumise fikseerimise aktis, et ei saanud üldkasulikku tööd tegemas käia AKEL Tartu advendikirikus 22.01.2012, sest töötab xxx ja oli kutsutud tööle, sest seoses külmade ilmadega läks tehnika katki. 06.06.2012 registreerimisel kirjutab E.S Rikkumise fikseerimise aktis, et ei saanud üldkasulikku tööd tegemas käia AKEL Tartu advendikirikus 20.05.2012, sest oli kutsutud tööle ja 27.05.2012 puudus tundide tegemiselt perekondlikel põhjustel. Tütrel oli esinemine xx. Tuli tunde tegema kell 14.00, kedagi ei olnud ja ta sõitis koju. 05.12.2012 seletuses kirjutab E.S, et ei tulnud õigeaegselt registreerima 03.12.2012, sest oli töökoha kaudu komandeeringus Venemaal xx linnas 03-04.12.2012 ja 12.12.2013. ei saanud 18.11.2012 käia tunde tegemas, sest tõi naise xxx ja tegeles majapidamistöödega. 21.12.2012 seletuses kirjutab E.S, et ei känud 16.12.2012 üldkasulikku tööd tegemas, sest oli kutsutud tööle traktorit MTZ remontima. 08.03.2013 seletuses kirjutab E.S, et ei käinud 17.02.2013 üldkasulikku tööd tegemas, sest ta oli tööl xxx kella 9.00-14.00. 04.09.2013 E.S-i kirjalikust seletusest ilmneb, et, et ei käinud augustis 2013 üldkasulikku tööd tegemas, sest pidi minema puhkusele alates 20.08.2013, kuid puhkus lükati edasi septembrisse 2013. 04.11.2013 Rikkumise fikseerimise akti seletuses kirjutab E.S, et ei saanud üldkasulikku tööd tgemas käia AKEL Tartu adventkirikus 05.10.2013, 12.10.2013 ja 13.10.2013, sest oli kutsutud tööle. 19-20.10.2013 oli kodus haige. 26.01.2013 ja 27.10.2013 ei saanud tunde tegemas käia, sest oli lastega kodus, kuna naine oli kursustel. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. E.S selgitas kohtus, et eelmisel istungil sai ta aru, et tegu on dekriminaliseeritud. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud kuid rahuldamisele ei kuulu. E.S tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.12.2011 otsusega KarS § 391 lg 1 järgi, et tema toimetas Eestisse ühendusevälisest riigist üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri deklareerimisele kuuluvat kaupa selle deklareerimata jättes isikuna, kelle suhtes on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. Alates 15.07.2013 on nimetatud tegu karistatav vaid siis, kui tegu on kauba suure kogusega. Väärteokorras eelnev karistamine on antud süüteo puhul dekriminaliseeritud. Kuna käesoleval ajal pole E.S-i poolt toime pandud tegu süütegu, siis ei ole võimalik temale selle kuriteo eest mõistetud karistust täitmisele pöörata. Juhindudes KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: