Kohtulahend

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti, tõendid lubatavad ja küllaldased. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: 19.10.2013.a. varguse episood: Kannatanu XXX ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 19.10.2013.a. kella 15:30 ajal haaras Maardu turul aadressil Keemikute 25 talle tundmatu vene keelt kõnelev noormees käest tema musta värvi kunstnahast kahe tõmblukuga rahakoti. Rahakotis oli 68 eurot kupüürides ja umbes 13 eurot peenrahas, juhiluba, Swedbank pangakaart, pensionitunnistus, sõiduauto MB reg.nr XXXtehniline pass, Maxima kliendikaart, Olerex kütusekaart. Rahakoti väärtus 15 eurot. Peale seda põgenes noormees ära. Antud noormees elab Maardus. Noormees on umbes 22 -23 aastane, umbes 185 – 190 cm pikk, keskmise kehaehitusega ning seljas oli tal punast värvi kapuutsiga jope, kapuuts oli pähe tõmmatud. Isikul oli suunurkades põletik (herpes). Teab, et temalt koti haaranud noormehe nimi on Deniss. Talle tekitati kahju 96 euro ulatuses. 20.10.2013.a. hommikul käis ta kojameeste juures ja kirjeldas talt varastatud rahakotti, kui kojamehed peaks rahakoti kuskilt prügikastist leidma. 20.10.2013.a. kell 15:30 helistas talle kojamees Oleg, kes palus tal tulla Maxima poe juurde. Maxima poe juures oli Oleg ja noormees (keda teab aga mitte rahakoti varas). Noormees nõudis talt 50 eurot. Tema andis noormehele 5 eurot ja peenraha ning noormees andis talle tema rahakoti. Rahakotis olid kõik dokumendid alles, ainult raha ei olnud. Noormehel anti rahakott ilma rahata. Tsiviilhagi esitada ei soovi. /tl 2-4, 8-14/; Äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga, kannatanu XXXtunneb fotolt nr 1 (I.E ) ära noormehe näojoonte järgi, kes haaras 19.10.2013.a. tööpäeva lõpus Maardu turul tema käest rahakoti koos raha ja dokumentidega. /tl 16-19/; Äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga, kannatanu XXXtunneb fotolt nr 1 (XXX) ära noormehe ümmarguse näo, lühikese lõikuse ja silmade järgi. Antud noormees andis 20.10.2013.a. Maardus Maxima poe juures talle tagasi rahakoti. /tl 21-24/; Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et oktoobrikuus tuli tema juurde noormees, keda tunneb nägupidi ja ütles, et varastas turult naisterahvalt rahakoti koos dokumentidega ja see naisterahvas on nõus dokumentide eest tasu maksma. Rahakoti varastas noormees nimega Deniss. Deniss andis talle rahakoti, kus olid dokumendid aga raha mitte. Ta sai naisterahvaga kokku ning andis rahakoti naisterahvale ja sai selle eest 19 eurot. /tl 26-30/; Asitõendi vaatlusprotokolli, asitõendiks on salvestus kõne kohta, mis on tehtud 110 (häirekeskusele). Naisterahvas teatab, et tal varastati Maardu turul rahakott. Vargal on seljas punane jope ja kapuuts peas. /tl 42-47/; 05.02.2013.a. Harju Maakohtu otsust, millega viimati I.E karistati varguse toimepanemise eest. I.E tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud 10 päeva; KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 kuud ja 7 päeva; KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimuslikult kohaldamata. Antud karistus pöörati täitmisele. /tl 54-57/: Kahtlustatav I.E ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab oma süüd ja selgitas, et 19.10.2013.a. oli ta Maardu turul. Üks naisterahvas palus abi. Peale karpide sisseviimist kioskisse, võttis naisterahvas välja rahakoti ja hakkas võtma sealt peenraha, et talle anda. Ta nägi rahakotis kupüüre. Ta oli sel hetkel narkojoobes ning tal oli vaja uut doosi. Ta haaras naisterahva

käest rahakoti ja põgenes. Raha kulutas isiklikuks otstarbeks. Rahakoti peitis ta metsa. Järgmisel päeval tuli tema juurde noormees, kelle nimi on Anton ja palus anda talle rahakott, öeldes, et rahakoti eest pakutakse 50 eurot. Ta andis Antonile rahakoti. Seda ta öelda ei oska, kui palju raha Anton rahakoti eest sai. Kahetseb tehtud. /tl 34-40/; Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et I.E pani toime varguse, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ja nimelt avalikult. Tegu on tõendamist leidnud nii kannatanu XXX, tunnistaja XXX, kui ka I.E enda ütlustega. I.E viibis varguse toime panemise ajal, s.o. 19.10.2013.a. Maardu turul, kus oli ka kannatanu XXX. Kannatanu XXX palus I.E-lt abi ning I.E nähes kannatanu rahakotis raha kupüüre, haaras rahakotist ja jooksis minema. Kannatanu XXXtundis fotodelt ära I.E , kes pani toime rahakoti varguse. Kannatanule on tagastatud rahakott koos dokumentidega, kuid rahakotis raha ei olnud. Kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole. Kannatanule tagastas rahakoti tunnistaja XXX, kes oli saanud rahakoti I.E-lt . Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4,5 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. I.E on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Viimati mõisteti ta süüdi 05.02.2013.a. Harju Maakohtu poolt ning karistuseks mõisteti vangistus 3 kuud ja 7 päeva katseajaga, mis pöörati 27.11.2013.a. määrusega täitmisele ning karistuse algus alates 25.10.2013.a. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes varavastase kuriteo episoodis, mis on toime pandud katseajal. Sellisest käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärk saavutatud, st eelmised karistused ei ole avaldanud I.E-le loodetavat mõju ega ole motiveerinud teda elama õiguskuulekalt. I.E ei oma hetkel sissetulekuid, millest annab tunnistust ka süüdistatava varavastaste kuritegude toimepanemine eesmärgiga saada varastatu realiseerimisest mingit tulu. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, lisanduvad ka käesoleva kriminaalasjaga seonduvad menetluskulud, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik ja otstarbekas karistada rahalise karistusega. Samuti on I.E väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis on kõik isikul tasumata. Kohus leiab, et I.E suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust ehk vangistust. Samuti tuleb isikule mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Kohus leiab, et I.E suhtes ei ole võimalik vangistust asendada üldkasuliku töö kohaldamisega, kuna kohtul puudub usk, et I.E suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk ning tõenäosus, et I.E vabaduses viibides tema poolt uute kuritegude toimepanemiseks on kohtu hinnangul kõrge. Viimati mõisteti I.E-le vangistus tingimisi, kuid ta pani toime uue varguse katseajal, seega kohus leiab, et isik ei ole sobilik tegema üldkasulikku tööd. I.E süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et toime on pandud üks varguse episood. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, mis ei ole kuigi suur, karistust kergendavat asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavaid asjaolusid (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd ning antud asjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohus peab põhistatuks karistada I.E KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi 6 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS §

238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on I.E-le mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust. Samuti tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel ning lugeda karistusaja alguseks 25.10.2013.a. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad I.E KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt välja mõista toimiku koopia tasu 0,45 eurot. Kohtu hinnangul ei esine I.E erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise meesterahvaga, kes on nii iga päeva elus, kui ka vanglas võimeline tasu eest töötama, kuid kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib anda mõistliku tähtaja. Asitõend: 1 CD – plaat salvestusega jätta peale kohtuotsuse jõustumist toimiku juurde. Tsiviilhagi: Antud kriminaalasjas kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, KarS § 65 lg 2 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada kuulise vangistusega.

KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ja karistada vangistusega 6

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud. Vastavalt KarS 65 lg 2 käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 05.02.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuud ja 7 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 7 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 25.10.2013.a. Tõkendiks I.E valida kohtuotsuse täitmiseks tagamiseks vahistamine. Välja mõista I.E-lt 532,50 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 0,45 eurot ja kaitsjatasu summas 252 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 15.01.2015.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeerium a/a nr 10220034796011 SEB Pank (IBAN EE 89 1010220034796011); a/a nr 221023778606 Swedbank (IBAN EE 93 2200221023778606); a/a nr 333416110002 Danske Bank (IBAN EE 40 3300333416110002) viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Asitõendid: 1 CD plaati salvestusega jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde:

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.