Kohtulahend

1-13-10180

Kui rahalised nõuded pole tähtajaks täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Tunnistaja ÜP poolt välja antud murutrimmer Alko FRS251, trimmeri vars koos peaga, musta värvi plastmassist kate ja punast värvi trimmeri kaas on vaadeldud ja antud Paide politseijaoskonna asitõendite hoidlasse. Tunnistaja EP poolt oma talu territooriumilt leitud ja välja antud kaks nurklihvijat on vaadeldud ja antud Paide politseijaoskonna asitõendite hoidlasse. Nimetatud asitõendid PPVS § 739 lg 1 p 2 ja § 740 lg 1 p 4 alusel jätta Lääne prefektuuri hoiule üheks aastaks. Kohtuotsus saata pärast jõustumist Eesti Haigekassale.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus on esitatud selles, et SK - 01.04.2013. a, eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal, xxxx xxxxx xxx x asuvas kaupluses xxxxxxx xxxx xxxxx võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Nike dressikomplektist dressipüksid, tekitades vargusega xxxxxxx xxxx xx-ile varalist kahju 104,95 eurot; samuti tema, olles varem,01.04.2013 toime pannud varguse kaupluses xxx xxxxx väheväärtusliku asja suhtes, seega isikuna, kes on varem toimepannud 2 vargust, 02.04.2013. a eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal, xxxx xxxxx xxx x asuvas kaupluses xxx xxxxx, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Fishbone dressipüksid, tekitades 2 vargusega xxx xxxxx xxxxxxx xx xxxx xxxxxxx varalist kahju 44.90 eurot; SK panitoime kuriteo KarS § 199 lg 2 p9 järgi. samuti tema, olles varem toime pannud vargusi, 02.04.2013. a enne kella 14:00 pani xxxxx xxxxx xxx xx xx asuvas kaubanduskeskuses xxx xxxx x xxxxxxxx kaupluses endale ebaseadusliku omastamise eesmärgil jalga Puma dressipüksid väärtusega 64,95 eurot ning lahkus kauplusest Lk 3 / 3

1-13-10180 pükste eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest olenemata põhjustel kuna S K peeti kaupluse müüja poolt kauplusest väljumisel kinni. SK pani toime kurite KarS § 199 lg 2 p9-25 lg 2 järgi. -varem varguse toimepannud isikuna, aitas kaasa varguse toimepanemisele sellega, et valvas ümbrust sel ajal ,kui koos KP eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 06.04.2013 kuni 01.05.2013 tungis ukse lahtikangutamise teel sisse xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxxx J L ́i kasutuses olevasse xxxx xxxx, kust varastas kaks trimmerit ja mootorsae. Vargusega kokku tekitas varalist kahju 150.-eurot. SK pani toime kuriteo KarS § 199 lg 2 p7, 9-25 lg 2 järgi. Oma tegevusega SK pani toime võõra vallasja ebaseadusliku äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja sissetungimisega, mis on kuritegu KarS § 199 lg 2 p 8,9. -selles, et SK 25.07.2013.a kella 10.30 ajal xxxx xxxxx xxxx x xx asuvas xxxx xxxxxxxx tõukas KP põrandale pikali ning lõi jalaga vastu kätt ning pead, põhjustades kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Oma tegevusega pani SK toime teise isiku kehalise väärkohtlemise, mis on kuritegu KarS § 121 järgi. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokuröri abi tegi ettepaneku süüdi tunnistada SK KarS § 199 lg p 8,9 järgi ning mõista karistuseks vangistus 5 kuud. Juhindudes KarS § 65 lg 1 liita karistusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 03.05.2013 otsusega mõistetud karistus vangistus 8 kuud, katseajaga 18 kuud karS § 64 järgi, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja karistuseks vangistus 8 kuud tingimisi, katseajaga 18 kuud. Mõista KarS § 121 järgi toime pandud kuriteo eest karistuseks vangistus 1 kuu, liita Viru Maakohtu 03.05.2013.a otsusega mõistetud karistusele 8 kuud vangistust ja mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, vangistus 9 kuud. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibimise aeg 02-04.aprill 2013,s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub vangistus 8 kuud 27 päeva. Juhindudes KarS § 74 lg 5 ja § 69, asendada vangistus 8 kuud 27 päeva SK soovil üldkasuliku tööga 534 tundi. Töö tegemise tähtaeg 1 aasta 10 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab SK täitma KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid: (1) Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

Lk 4 / 4

1-13-10180

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkend. Süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Asitõendid. Tunnistaja ÜP poolt välja antud murutrimmer Alko FRS251, trimmeri vars koos peaga, musta värvi plastmassist kate ja punast värvi trimmeri kaas on vaadeldud ja antud Paide politseijaoskonna asitõendite hoidlasse. Tunnistaja EP poolt oma talu territooriumilt leitud ja välja antud kaks nurklihvijat on vaadeldud ja antud Paide politseijaoskonna asitõendite hoidlasse. Nimetatud asitõendid PPVS § 739 lg 1 p 2 ja § 740 lg 1 p 4 alusel jätta Lääne prefektuuri hoiule üheks aastaks. Tsiviilhagi. Kannatanu JL esitas tsiviilhagi summas 150 €, kannatanu xxxxxxx xxxx xx summas 104,95 €, kannatanu xxx xxxxx xxxxxx xx summas 44.90 € ja kannatanu xx xxxxxxx esitas tsiviilhagi summas 64.95 €. KrMS § 310 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilhagid rahuldada ja süüdistavalt välja mõista. JL tsiviilhagi tuleb SK välja mõista solidaarselt KP, kellelt mõisteti tsiviilhagi välja Pärnu Maakohtu 21.11.2013.a kohtuotsusega. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja tasu riigi õigusabile. Sundraha suuruseks II astme kuriteo toimepanemise korral on 532,50 €. Kohtueelses menetluses on kaitsjatele makstud riigi õigusabi tasu summas 685.92 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 171.60 €, (summa mis sisaldab 20% käibemaksu). Eesti Advokatuuri juhatuse 26.11.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 30 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetu SK on alaealine, temal endal sissetulek puudub. Tema ema kasvatab teda ja tema invaliidist õde üksinda. Pere sissetuleku moodustab Lk 5 / 5

1-13-10180 invaliidsuspension. Seega leiab kohus, et menetluskuludest osa – summas 1290,02 € - tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistetult, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse 100 €.

Anu Tammeniit kohtunik

Lk 6 / 6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.