Alaealise seaduslik esindaja tema ema L.P. Alaealise lepinguline esindaja adv Eve Laine Alaealine K.P. Alaealiste komisjoni esindaja Aare Laak Sotsiaalpedagoog Siim Värv
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 27. novembri 2013 määrus loa andmises alaealise K.P. i paigutamiseks Tapa Erikooli
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.P. i seadusliku esindaja L.P. määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. novembri 2013 määrus täies ulatuses.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.
Tartu maakonna alaealiste komisjon esitas 29.10.2013 Tartu Maakohtule taotluse alaealise K.P. i, sündinud 18.04.2000 (isikukood 50004182767) elukoht XXX , XXX Kooli 7. klassi õpilane, suunamiseks Tapa Erikooli 2014/2015 õppeaasta õppetöö lõpuni.
1.1.Taotluse põhjenduste järgi on K.P. i õiguskuuletu käitumine olnud alaealiste komisjonis arutusel viiel korral: 06.12.2012 (AMVS § 1 lg 3 p 1) – koolikohustuse täitmata jätmine, mõjutusvahendiks suunamine psühholoogi vastuvõtule. Täidetud. 14.02.2013 (AMVS § 1 lg 2 p 1) – KarS § 121, mõjutusvahendiks suunamine lastekaitse spetsialisti vastuvõtule ja 5 tundi üldkasulikku tööd. Täidetud. 28.03.2013 (AMVS § 1 lg 2 p 1) – otsuse tegemine edasi lükatud, istungilt puudusid olulised lähedased täiskasvanud (ema ja vanaema). 02.05.2013 (AMVS § 1 lg 2 p 1, 2) – KarS § 121, KarS § 218, TubS § 28, mõjutusvahendiks suunamine sotsiaalprogrammi „Fööniks“ (sõjaväelaager). Täidetud. 26.09.2013 (AMVS § 1 lg 2 p 1, 2) – KarS § 121, KarS § 218, TubS § 27, mõjutusvahendiks suunamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Alaealiste komisjon on seisukohal, et K.P. i õppimise ja turvalise arengu tagamiseks ei ole senised mõjutusvahendid ja spetsialistide püüdlused tulemusi andnud. Komisjon ei näe teisi lahendusi K.P. i ennasthävitava ja teisi õigusrikkumistele kaasa haarava käitumise lõpetamiseks, kui suunamine Tapa Erikooli.
2.Tartu Maakohtu 27.11.2013 määrusega rahuldati alaealiste komisjon taotlus ja anti luba alaealise K.P. i paigutamiseks Tapa Erikooli 2014/2015 õppeaasta õppetöö lõpuni.
2.1.K.P. on õigusvastaseid tegusid toime pannud nooremana kui 14-aastase isikuna. Ta on KarS § 33 tähenduses süüvõimetu isik ka kohtumääruse tegemise ajal. Õiguskaitse ametnikud on korduvalt leidnud, et K.P. it on võimalik mõjutada temale karistust kohaldamata. Alaealiste komisjoni määratud mõjutusvahendid on täidetud, kuid vaatamata sellele jätkab K.P. õigusrikkumiste toimepanemist.
2.2.Materjalidest nähtub, et K.P. on toime pannud nii väärteotunnustega kui ka kuriteotunnustega õigusvastaseid tegusid. Komisjon on kahel korral arutanud K.P. i poolt tubakaseaduse rikkumisi. KarS § 121 tunnustega tegu on karistatav kuriteona. KarS § 121 tunnustega õiguserikkumine lubab AMVS § 1 lg 2 p 2 ja § 6 lg 2 koosmõjus alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamise. Vaatamata alaealiste komisjoni kohaldatud mõjutusvahenditele on K.P. i poolt teise isiku vastu suunatud vägivallateod kordunud. Neile on lisandunud kergemad, väärteotunnustega õiguserikkumised. Kuigi tubakaseaduse rikkumisega kaasnenud väärteotunnustega õiguserikkumised on kergemad teod, kahjustavad kergemad teod alaealise tervist ning nende tegude jätkumisel tekib sõltuvus.
2.3.Vanemad ei tule poisi kasvatamisega toime ning nende mõju uute õiguserikkumiste ärahoidmiseks on nõrk. K. i vanemad elavad lahus. K. elab ema juures. Tema kasvatuses osalevad vanaema ja onu. Alaealiste komisjoni materjalidest nähtub, et alaealiste komisjoni istungitest on 14.02.2013 ja 28.03.2013 osa võtnud isa J.P. . Isa suhtles pojaga ja oli teadlik tema käekäigust. Hilisematel alaealise komisjoni istungitel on kohal olnud K. i onu, ühel korral ka ema. Asjaolu, et vanemate omavahelised suhted ei ole head, mõjutab lapse käitumist negatiivselt. Vanemad ei ole lapse kasvatamisel üksmeelel. Ema on lapse kasvatamise ülesandeid andnud edasi teistele isikutele, vanaemale ja onule. Nendest asjaoludest lähtudes ei ole kohtul veendumust, et K.P. muudab oma käitumist ja hoidub edaspidi õigusrikkumistest. Alaealise K.P. i eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine on lubatud AMVS § 6 lg 2 alusel AMVS § 1 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud asjaolude olemasolul. K. i õigusvastane käitumine on olnud aktiivne. Meditsiinidokumentidest ja raviasutuse arvamusest järeldub, et K.P. il ei ole vastunäidustusi erikoolis õppimiseks.
2.4.K.P. i suunamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli on põhjendatud õigusvastase käitumisega, vajalik temale hariduse omandamiseks ja kasvatusliku järelevalve huvides. K.P. il on võimed õppimiseks. K.P. on 13-aastane, seega vanuses, mis võimaldab AMVS § 6 lg 3 järgi erikooli suunamist eranditeta.
3.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K.P. i seaduslik esindaja, tema ema L.P. , kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega keelduda K.P. i Tapa Erikooli suunamiseks loa andmisest. L.P. ei nõustu maakohtu määrusega ja leiab, et loa andmine K.P. i paigutamiseks Tapa Erikooli ei ole põhjendatud. Omamata alust vaidlustada kohtumääruse faktilisi aluseid, leiab ta siiski, et kohus on jätnud tuvastamata ja arvesse võtmata mitmeid asjas tähtsust omavaid asjaolusid. 3.1 Määruskaebuses märgitakse, et maakohus tegi määruse kirjalikus menetluses, piirdudes alaealiste mõjutusvahendite seaduse § 1 lg 2 ja 3, lg 1 p 9 ja § 6 kohaldamise formaalsete aluste tuvastamisega. KrMS § 406 lg 2 kohaselt võib kohus taotluse lahendamiseks kohtusse kutsuda alaealise, tema seadusliku esindaja, alaealiste komisjoni esindaja ja lastekaitsetöötaja või psühholoogi ning küsitleda neid taotluse põhjendatuse selgitamiseks. L.P. leiab, et asjaosaliste vahenditul ärakuulamisel pidanuks ilmnema asjaolud, mille arvestamisel kohus oleks jätnud alaealiste asjade komisjoni taotluse K. i Tapa Erikooli suunamiseks rahuldamata. Kuna K. on temaga seotud kohtumenelusest teadlik ning esmakordselt ka ise hakanud oma tulevikule ja käekäigule mõtlema, siis tulnuks talle anda võimalus olla kohtuniku poolt isiklikult ärakuulatud. Võib eeldada, et kohtuniku poolt ärakuulamine ning olukorra tõsiduse teadvustamine juba iseenest avaldnuks K. ile preventiivset mõju. Alaealiste mõjutuvahendite seaduse §-s 1 lg 1 sätestatud mõjutusvahendite loetelus on kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste erikooli suunamine kõige rangem mõjutusvahend. Erikooli suunamine riivab oluliselt alaealise põhiõigusi ja –vabadusi, kuivõrd ta eraldatakse erikoolis viibimise ajaks oma kodust ja perekonnast ning kasvatuse eritingimustega piiratakse tema liikumisvabadust, kirjavahetust ning tema käes olla võivaid esemeid ja aineid. Eeltoodust tulenevalt on erikooli suunamine põhjendatud ainult kõige äärmuslikematel juhtudel, kui kõik võimalikud muud abinõud alaealise mõjutamiseks on tulemust saavutamata ära kasutatud ning alaealise õiguskuulekust ja kohustusliku põhihariduse omandamist enam mitte kuidagi teisiti ei ole võimalik tagada. 3.2 Maakohus on jätnud olulised asjaolud ja võimalikud meetmed välja selgitamata või tähelepanuta. Kohtule oli teada, et vahetult enne määruse tegemist 12.-21.11.2013 viibis K. uuringutel SA Tallinna Lastehaigla psühhiaatriaosakonnas, kus tal diagnoositi sotsialiseerunud käitumishäire ning määrati risperidoonravi. Kohus piirdus SA-lt Tallinna Lastehaigla saadud päringuvastusega, mille kohaselt K. il tervise tõttu erikooli paigutamiseks vastunäidustusi ei ole. Kohus jättis täielikult kaalumata võimaluse, et ravi, mida alles alustati, võib osutuda tulemuslikuks ja sellel on K. i käitumisele positiivne mõju. Kuigi kahtlusi võimaliku psüühilise kõrvalekalde suhtes on olnud varemgi, ei ole sellele tähelapanu pööratud ja asjakohast ravi ei ole K. kunagi varem saanud. Haiglast naasmisest alates elab K. taas ema juures ja ravi foonil on tema käitumises täheldatavad positiivsed muutused: K. on oluliselt rahulikum, suudab järgida normaalset päevaja unerežiimi ja kontrollida oma käitumist. Kui siiani kehtis K. ile koolikeeld, siis nüüd on kool K. ile vastu tulles rakendanud õppevormi, kus ta iga päev va teisipäeviti osaleb koolis 4-5 tundi individuaalses õppetöös. K. i edasiminekut paremuse poole on nentinud kooli sotsiaalpedagoog ja ühtlasi Tartu Maakonna alaealiste komisjoni liige Siim Värv ning aineõpetajad.
Olukorras, kus ravi oli kestnud liiga lühikest aega ja selle tulemuslikkust olnuks vara hinnata, ei oleks tulnud erikooli paigutamiseks loa andmisega kiirustada. K. paigutati Herbert Masingu Kooli Tartu linna nõustamiskomisjoni otsusel (toimikus SA TÜK teatis 15.8-1/6536), kus leiti, et K. vajab õpetamist väikeklassi tingimustes. K. ile XXXu Kooli poolt antud iseloomustustest nähtub, et tema positiivseimaks õppeaastaks käitumise suhtes oli viies klass, kus klassis oli vaid 5 õpilast, side klassijuhatajaga ja kontroll väga tugev. Toodu kajastus ka heades ja väga heades õpitulemustes. K. i käitumine ja õppeedukus halvenesid järsult kuuendas klassis, kui korrga muutusid nii klassikollektiiv kui õppesüsteem ja oluliselt nõrgenes side klassijuhatajaga. Olles püüdnud K. il diagnoositud sotsialiseeritud käitumishäire olemuse kohta teadmisi hankida, on ema teada saanud, et sotsiaalne käitumishäire avaldub just mitmesugustes grupiviisilistes tegevustes, mistõttu on samuti oluline, et kollektiiv, milles sellise käitumishäirega isik viibib, oleks võimalikult väike ja kontrollitud. Erikoolis ei oleks K. i õpetamine väikeklassis tagatud. Soovitatule vastupidiselt satuks ta keskkonda, kus samaealiste käitumishäiretega noorukite kõrge kontsentratsiooni tõttu on viljakas pinnas sotsiaalse käitumishäire avaldumiseks ja süvenemiseks. Tartu Maakohus ei ole sellega arvestanud. Kuigi K. i käitumist on korduvalt arutatud erinevate erialade spetsialistidest koosnevas alaealiste asjade komisjonis ja tema suhtes on kohaldatud erinevaid mõjutusvahendeid, pole leitud sellist, mis oleks K. i käitumisele reaalset mõju avaldanud. Samas on aga alles nüüd, kui kohus on andnud loa K. i erikooli saatmiseks, ilmenud kasutamata meetmeid, mille varasem rakendamine võinuks mitmeidki K. i käitumisprobleemidest johtuvaid õigusrikkumisi ennetada ja vältida. K. i vaimsed võimed on head ja kontrollitud tingimustes on ta võimeline saavutama keskmisi ja sellest kõrgemaid õppetulemusi. K. i praegune, XXX Kool on K. i suhtes toetav ning osundanud omalt poolt võimalustele, millest ema varasemalt ei olnud teadlik ja mida ka keegi K. iga tegelenud institutsioonidest ei ole soovitanud. Nii on kool soovitanud K. ile taotleda sotsiaalteenuseid ning nimetanud sobivate teenuseliikidena tugiisiku- ja rehabilitatsiooniteenust. Toimunud positiivsete arengute pinnalt on ka Tartu Maakonna alaealiste asjade komisjon omapoolset toetust nende teenuste kohaldamiseks suusõnaliselt kinnitanud. Kõike eeltoodut arvestades oleks K. i Tapa erikooli suunamine käesoleval hetkel ennatlik. K. on alles 13-aastane, tema täisealiseks saamiseni on piisavalt aega. Juhul kui ravi ja kavandatavad muud meetmed tulemust ei anna, on teda ka edaspidi võimalik viimase abinõuna erikooli suunata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, määruskaebuse ja kohtutoimiku materjalidega, kuulanud ära alaealise seadusliku esindaja L.P. ja lepingulise esindaja adv E. Laine ning alaealise K.P. i, samuti alaealiste komisjoni esindaja A. Laagi ja tema taotlusel sotsiaalpedagoog S. Värvi, on seisukohal, et loa andmine alaealise K.P. i paigutamiseks Tapa Erikooli tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada. 4.1 Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse seetõttu, et käesolevaks ajaks on asjaolud võrreldes maakohtu määruse tegemise seisuga muutunud. Seda leidis ka alaealiste komisjoni esindaja A. Laak, kes avaldas arvamust, et käesoleval ajal ei ole vajadust K.P. it erikooli saata, sest tema käitumine ja õppeedukus on paranenud ning ta pole
enam uusi õigusrikkumisi toime pannud. Samal seisukohal oli ka sotsiaalpedagoog S. Värv, kes ühtlasi on ka alaealiste komisjoni liige. 4.2 Asjaolude muutused seisnevad järgnevas: K.P. viibis 12-21.11.2013 ravil Tallinna Lastehaigla psühhiaatriaosakonnas ja peale seda tarvitab regulaarselt ravimeid, mille mõjul on tema käitumine tunduvalt paranenud. Ta suudab järgida päeva- ja unerežiimi, on oma käitumises rahulikum ja kontrollib seda. Peale haiglast tulekut elab ta ema juures ja soovib sinna elama jäädagi. Suhted emaga on tal nüüd väga head. Ta ei hulgu enam ringi ega suhtle sõpradega, tema põhiaeg kuulub õppimisele ning ema ja vanaema aitamisele. Koolis on ta asunud likvideerima õppevõlgnevusi ja sotsiaalpedagoog S. Värvi arvates on K.P. il kõik eeldused kevadel 7-nda klassi lõpetamiseks. K.P. ise kinnitas ringkonnakohtule, et on aru saanud varem toime pandud õigusrikkumistest ja andis lubaduse edaspidi käituda seaduskuulekalt. Oma käitumise paranemise kinnituseks väitis ta, et kui tal varem oli pahandusi suitsetamise pärast, siis nüüd ta peale ravilt tulekut enam ei suitseta. Ta saab aru, et kui ta ei suuda oma lubadust täita ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis võidakse ta saata erikooli või võtta kriminaalvastutusele. 4.3 Alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMVS) § 6 lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud AMVS §-s 1 lg 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Toimikumaterjalidest nähtub, et K.P. on korduvalt toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milles on menetlus tema suhtes lõpetatud ning materjalid on saadetud alaealiste komisjonile mõjutusvahendi kohaldamiseks. Seega on AMVS § 1 lg 2 järgi olemas seaduslik alus K.P. i suhtes mõjutusvahendi kohaldamiseks tema eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks. Kuna aga määruskaebuses ei ole nimetatud aluseid vaidlustatud, siis ringkonnakohus sellel ei peatu. 4.4 Ringkonnakohtu hinnangul nähtub punktis 4.2 toodud asjaoludest, et K.P. i puhul on tegemist isikuga, kes käesoleval ajal allub korrale ning ema järelevalve all olles on võimeline koolikohustust omandama ja hoiduma õiguserikkumiste toimepanemisest. Ringkonnakohus leiab, et K.P. i paigutamine eritingimusi vajavate õpilaste kooli ei ole käesoleval ajal vajalik tema kasvatusliku järelevalve huvides, sest hoidmaks ära edasisi õiguserikkumisi ja tagamaks koolikohustuse täitmist põhihariduse omandamiseks on talle praegu tagatud kõik vajalikud kasvatuslikud tingimused kodu ja kooli poolt.
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.