Kriminaalasi nr 1-12-1744
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15 jaanuar 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-1744
Kohtunik
Liivi Loide
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Kina Vasemägi
Taotlus
erakorraline ettekanne R.J kohta
Süüdimõistetu
R.J isikukood XXX ; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel R.J-ile Tartu Maakohtu 28.03.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1744 KarS § 74 lg 1, 3 alusel määratud katseaega 3 (kolm ) kuu võrra, s.o kuni 27.06.2014.a. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule
R.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.03.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1744 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks on mõistetud 10 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust, KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust ning KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel on liidetud mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumis on mõistetud 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrati mõistetud karistusest koheselt kandmiseks 2 kuud vangistust Ülejäänud osa karistusest, s.o 1 aasta ja 3 kuud vangistust, täitmisele ei pöörata, kui R.J 2 aasta jooksul i pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud 1 (3)
kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati isikut käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati R.J Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 12.04.2012.a. Tartu Maakohtu 28.08.2013.a kohtumäärusega määrati KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 5 ja § 75 lg 3 alusel R.J-ile käitumiskontrolli ajaks kohustus pöörduda psühhiaatri poole ja alluda ettenähtud ravile. Kohtumäärus jõustus 09.09.2013.a. 13.01.2013.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Kina Vasemägi kohtule erakorralise ettekande R.J kohta, kuna isik ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 12.12.2013.a ilmus isik täitma registreerimiskohustust alkoholijoobe jääknähtudega, kui isikul mõõdeti indikaatorvahendiga Mercury Nordic SN 10200312 alkoholijoobeks 0,271 mg/l. Isik selgitas, et jõi 11.12.2013.a õhtul 2 liitrit õlut. Ettekandest nähtub, et R.J suhtes on läbiviidud tema käitumise ja uute kuritegude riskihindamise analüüs ning lähtuvalt riskidest (peamiselt alkoholi tarvitamine ja sellest tingitud vägivaldne käitumine) koostatud katseaja tegevuste planeerimise hoolduskava. Isik on tunnistanud probleemi ja vastu võtnud professionaalse abi. 15.08.2013.a on koostatud isiku suhtes erakorraline ettekanne, kuna isikul tuvastati 09.08.2013.a alkoholijoove 0,823 mg/l, mille alusel on kohus kohustanud isikut pöörduma psühhiaatri poole ja alluma ettekirjutatud ravile. R.J on pöördunud psühhiaatri poole ravivajaduse väljaselgitamiseks ning määratud on medikamentoosne ravi. Alkoholiravi toetamiseks alustati hooldusalusega 15.10.2013.a sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening, mis lõpeb hiljemalt 31.01.2014.a. Isik töötab suuliste kokkulepete järgi igapäevaselt võsalõikustöödel, toimetulekuga probleeme ei ole. Registreerimiskohustust täidab isik alates 2013.a septembrist kuni katseaja lõpuni kaks korda kuus. R.J katseaeg lõpeb vastavalt kohtuotsusele 27.03.2014.a. Kriminaalhooldaja on leidnud, et kuna alkoholiravis võib toimuda tagasilangusi ning isik ei ole katseajal pannud toime uusi kuritegusid, siis oleks otstarbekas kohaldada KarS § 74 lg 4 ja pikendada isiku katseaega 3 kuu võrra. Isik on andnud selleks oma nõusoleku ja talle on selgitatud pikendamisega seotud riske. Isiku suhtes on välja selgitatud tema alkoholitarbimise riskiolukorrad ning meetodid, mida ta saaks kasutada alkoholihimuga toimetulemiseks. R.J tuleb tõestada, et ta suudab korrapäraselt ravi jätkata ja alkoholikeelu rikkumise lõpetada. Vajadusel kaasatakse ka psühholoog. Kuni katseaja lõpuni viiakse isiku suhtes läbi jätkuvestlused sotsiaalprogrammi Eluviisitreening teadmiste kinnistamiseks.
Kohus lei ab, et esitatud taotlus R.J katseaja pikendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi. Kriminaalhooldaja ei ole taotlenud karistuse täitmisele pööramist, vaid leiab, et R.J kriminaalhooldust on võimalik ka edaspidi jätkata. Küll aga on kriminaalhooldaja on pidanud vajalikuks taotleda katseaja pikendamist. R.J on korduvalt rikkunud kohustust mitte
2 (3)
t arvitada alkoholi ja narkootikume, ka eelnev erakorraline ettekanne on koostatud seetõttu. Kohtule nähtuvalt on R.J täitnud kõiki teisi talle peale pandud kontrollnõudeid ja kohustusi korralikult. Uusi kuritegusid R.J temale määratud katseajal toime pannud ei ole. R.J on andnud nõusoleku allumiseks ettenähtud ravile ning pöördunud vastava kohustuse kinnitamisel psühhiaatri vastuvõtule, kus talle määrati medikamentoosne alkoholiravi. Samuti osaleb ta sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mis toetab alkoholiravi. Sellega on isik näidanud, et soovib tegeleda temal esineva probleemiga. Lisaks eeltoodule on R.J andnud oma nõusoleku katseaja pikendamiseks, mis näitab tema huvi ka edaspidi tegeleda alkoholiprobleemiga ja mitte rikkuda kohtu poolt peale pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Kohus leiab, et katseaja pikendamine ja kohustuste täitmise jätkamine võiks aidata R.J jätkata alkoholiravi ning vältida alkoholi tarbimist ja sellest tulenevate probleemide tekkimist. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja KarS § 74 lg 4 alusel pikendab R.J-ile Tartu Maakohtu 28.03.2012.a otsusega KarS § 74 lg 1, 3 alusel määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 27.06.2014.a. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, 432.
Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.