Kohtulahend

1-13-11304 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

1-13-11304 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsus on menetluspooltele kättesaadav 15.01.2014. Esitatud süüdistus K.B süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.07.2013.a. kella 19.45 ajal Harjumaal, Kose vallas, Kose – Ravila – Nõmbra mnt 2. kilomeetril mootorsõidukit VW Golf, reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 275I kohaselt uuritaval K.B uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,14 mg, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani K.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetl usk äi k j a kohtuotsuse põhj enduse d Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova, süüdistatav K.B ja tema kaitsja Eva Rivis sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.B-le karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg.1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui K.B ei pane 18-kuulise katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve all KarS § 75 lg.1-ga ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1-13-11304

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkulepe kohta ja prokuröri arvamuse kokkulepe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et K.B kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohtuistungil taotles süüdistatavav menetluskulude ajatamist, kuna temal on raske majanduslik olukord ja kuna temal hetkel ei ole stabiilset sissetulekut, tööd. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 2 ja lg 3, mis annavad kohtule võimaluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel süüdistatava vastutuse ulatust ja varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid. On ilmselge, et vabaduses ilma sissetulekuta täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine (sh sissetulek) ei ole garanteeritud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid, s.t ajatada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 (kaheteistkümne) kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 27 (kakskümmend seitse) eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot; - KrMS § 179 alusel sundraha 532.50 eurot. Menetluskulud on kokku summas 607.50 eurot, tasuda tuleb kaheteist kuu jooksul igakuiste maksetena, sealjuures üheteistkümnel (11) kuul vähemalt võrdsetes osades summas 50.62 eurot ja ühel (1) kuul summas 50.68 eurot.

Kohtunik Kristina Väliste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.