Kohtulahend

kriminaalasja kohtunumber 1-13-11461, N.V ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa

SÜÜDISTUS

N.V ́i süüdistatakse selles, et tema 28.01.2013 kella 00.30 ajal, viibides parameedikuna Ida – Tallinna Keskhaigla EMO intensiivpalatis number 2 aadressil Tallinn, Ravi 18, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil nimetatud palatis viibinud patsiendi XXXrahakotist sularaha summas 200 eurot, tekitades selliselt kannatanule kahju summas 200 eurot. Seega N.V võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav N.V ning tema kaitsja Maarika Pähklimäe kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kannatanu XXXon kuriteoga tekitatud kahju summas 200 (kakssada) eurot (tl 16). Kahju on kannatanule hüvitatud 22.08.2013 (tl 36). Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et N.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. KrMS § 175 lg 1 p 3,4, ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-105-12 märkinud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu (KrMS § 180 lg 1). Kaitsja esitas taotluse menetluskulude vähendamiseks, põhjendades sellega, et N.V ́il on kolm alaealist last. Menetluskulusid

määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid (RKKKo 3-1-1-38-11, p 27). Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jatab kohus osa neist riigi kanda (KrMS § 180 lg 3). Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 3, § 248 lg 1 p 5, § 249. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.