Kriminaalasi nr 1-06-3359
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
15. jaanuar 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-06-3359
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V.N-i (V.N) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.N, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 26.05.2006 ja lõpp 15.09.2014
Jätta V.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab V.N karistust Viru Maakohtu 26.05.2006 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 113 järgi ja teda karistati vangistusega 9 (üheksa) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel, arvates V.N-i karistusaja hulka eelvangistuse
16.09.2005 – 25.05.2006, kokku 8 (kaheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva, määrati ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) aastat, 3 (kolm) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Karistuse algust arvestatakse alates 26.05.2006. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ja reaalset vangistust kannab ta samuti kaheksandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid ja tapmise katse. Praegune karistus on määratud tapmise eest, seega on ka vägivaldsuse aste muutunud raskemaks. Soodusteguriks on alkohol. V.N paikneb alates 03.07.2012 Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetav töötab alates 08.11.2013 majandustöödel sise- ja välikoristajana. Programmi „Viha juhtimine“ jätkutegevuse raames on toimunud kriminaalhooldusametnikuga kohtumised 01.10.2013 ja 04.10.2013 (isik oma sõnul peale seda programmi suudab rohkem ennast kontrollida ja mõelda tegude tagajärgedele). Kinnipeetav on vangistuse jooksul ka varasemalt töötanud, läbinud kutseharidussüsteemis ühe aastase elektriku kursuse. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Alates 18.11.2012 on kinnipeetaval lubatud osaleda väljaspool vanglat jumalateenistustel. Isik on alates 15.11.2012 registreeritud Töötukassas kui aktiivne tööotsija, ta on osalenud juhtumikorraldaja vastuvõttudel. Isik külastas 28.10.2013 Kohtla-Järve Linnavalitsust elukoha küsimuste lahendamiseks. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 7 aastat 7 kuud ja 20 päeva ning kanda jääb tal veel 8 kuud vangistust. Rahvastikuregistri andmetel on V.N-i viimaseks elukohaks xxxx sotsiaalmaja. Seega kinnipeetava pöördumisel Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole on tal võimalus elama asuda nimetatud sotsiaalmajja, mis oleks isiku jaoks ajutine lahendus. Isik soovib peale vabanemist osta korterit, mille jaoks kogub raha. Kinnipeetava käesolev kuritegu on sooritatud samas sotsiaalmajas, kus kinnipeetav ise enne vangistust elas. Kuni 6. klassini õppis isik Kohtla-Järvel, 10. klassi lõpetas Ämari Vanglas. Isikul on lõpetamata keskharidus, riigikeelt ta ei valda. Vabaduses on kinnipeetav töötanud motoristina, katlakütjana, elektrimontöörina ja müüriladujana. Enne vangistust oli isik töötu, kuid tegeles juhutöödega. Isiku enda sõnul on ta töötanud peamiselt ametlikult. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetav loodab, et ta saab tööle. Enne vangistust oli kinnipeetava majanduslik olukord raske, kommunaalmaksed olid maksmata. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud varguste eest, mille osas isik ise ei nimeta põhjuseks majandusliku kasu saamist, vaid rumalust. Majanduslikult isikut vanglas keegi ei toeta, isik on harjunud ise toime tulema. Kraha andmetel on 13.11.2013 seisuga nõuded tasutud. Vabanemisfondi on hoiustatud 1960 eurot, mis on piisav sissetulek esialgseks toimetulekuks vabaduses. Kinnipeetava vanemad ja abikaasa on surnud. Lähedastest on kinnipeetaval kaks õde – I S ja J V, kes elavad xxxx. J V sõnade kohaselt ei suhtle tema ega I S kinnipeetavaga. Kumbki õdedest ei soovi kinnipeetavat majanduslikult toetada. Seega toetav sotsiaalvõrgustik puudub. Väidetavalt on isikul veel kaks venda, keda kinnipeetav soovib üles leida. Lapsi kinnipeetaval ei ole. V.N on vanglas kokku viibinud ligi 30 aastat ning selle aja jooksul on tekkinud palju kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid vanglast vabanedes ei kavatse isik nendega suhteid jätkata. Kinnipeetava korduvad karistused vangistuste näol viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetav tarbis alkoholi oma sõnul koos joomakaaslastega. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, samuti on isikut korduvalt karistatud AS § 70 alusel. Isiku sõnul püüab ta tulevikus olla hõivatud muude asjadega, et vältida tagasilangust. Üldiselt on isik rahulik, aga arvestades tema kuritegu võib alkoholijoobes käituda vägivaldselt. Kinnipeetav omab realistlikke eesmärke tulevikuks, mis on seotud kodu saamise ja tööhõivega. Eesmärgid on teostatavad, kui isikul on piisavalt tahtejõudu asuda õiguskuulekale teele. Kriminaalhooldusele on isik määratud ühel korral, kuid
kriminaalhooldus kulges probleemselt, sest isiku alkoholilembus tingis pideva kontrollnõuete rikkumise. Kolm kuud peale kriminaalhoolduse lõppemist sooritas kinnipeetav raske isikuvastase kuriteo. Vanglateenistuse ametnikesse suhtub isik viisakalt. Kuna isik on suure osa oma elust vanglas veetnud, siis soovib ta edaspidi elada õiguskuulekalt. Kinnipeetava V.N-i puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud ehk teisisõnu, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust. Kinnipeetava puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 22%. Vangla toetab isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal. Juhul, kui kohus otsustab V.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Juhul kui kohus peab otstarbekaks V.N-i vabastada ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. V.N avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et teda on ära tüüdanud vangla seinad. Ta loodab, et saab vabaduses hakkama. See sama firma, kus ta vanglas töötab, võtab teda kohe tööle. Lähedastega ei ole tal suhted katkenud, lihtsalt ta pole harjunud neilt midagi küsima, sest neil on oma pered. Ta vahel ise aitab neid. Nad kohtuvad kirikus, suhtlevad kirja teel. Vabanedes läheb ta sotsiaalmajja võibolla kuuks ajaks, sest ta tahab üürida endale korteri. Kohe kui ta vabaneb, on talle sotsiaalmajas koht olemas, sest ta käis seal ja rääkis komandandiga. Ta suudab alkoholi tarbimisest hoiduda, sest need 8 aastat ei ole ta alkoholi tarbinud. Prokuröri abi Elle Karm on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa V.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 12.11.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. V.N-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga, kes käesoleval ajal kannab karistust raske esimese astme isikuvastase kuriteo – tapmise - eest, millest järeldub, et tema suhtes varem kohaldatud karistused ei ole oma eesmärki täitnud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Raske vägivaldse kuriteo tagajärjel suri inimene. Kuna V.N kannab vangistust tahtliku tapmise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav
ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Isikut on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude ning isikuvastase kuriteo (tapmise katse) toimepanemise eest. Ta on pikka aega viibinud vanglas, kuid ta ei ole eelnevatest karistustest teinud vastavaid järeldusi. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks peab vangla 22 %. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puuduvad tal teda majanduslikult toetavad pereliikmed. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama xxxx sotsiaalmajja, asukohaga xxxx, kus ta on kuriteo – tapmise - toime pannud. Eeltoodust tulenevalt on tegemist elukohaga, mis mingil juhul ei soodustaks süüdimõistetu taasühiskonnastumist. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, isikut on korduvalt karistatud AS § 70 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eriala ja hariduse puudumise tõttu ei ole V.N võimeline konkureerima tööjõuturul. Seega säilib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Arvestades kinnipeetava varasemaid karistusi leiab prokurör, et kahel korral raske isikuvastase kuriteo - tapmise katse ja tapmise, toimepannud isikut ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega, kuna see riivaks kannatanute lähedaste ja ühiskonna õiglustunnet. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende tervise ja elu kaitseks, tuleb V.N jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks rõhutada, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske isikuvastase kuriteo toimepannud isikut vabastada. Arvestades toimepandud kuriteo raskust, tehiolusid (mh vägivaldsust ning selle tagajärgede pöördumatust) ning süüdimõistetu isikut on prokuratuur V.N-i ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.N ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat V.N-i on 8-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. V.N on oma elust ligemale 30 aastat viibinud vanglas. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest käesoleval ajal kannab V.N karistust esimese raskusastme isikuvastase kuriteo tapmise eest, kuid varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude (sealhulgas röövimise) ja tapmise katse eest. Kinnipeetav on olnud ühel korral kriminaalhooldus e all, kuid see oli probleemne isiku alkoholilembuse tõttu, millest tingituna oli pidev kontrollnõuete rikkumine. Kolm kuud peale kriminaalhoolduse lõppu sooritas kinnipeetav raske isikuvastase kuriteo. Varasemad karistused, muuhulgas Kohtla-Järve Linnakohtu 09.04.1996.a otsusega KrK § 15 lg 2 - § 100 järgi (tapmise katse) mõistetud 6 aastane vabadusekaotus , ei avaldanud V.N-ile vajalikku eripreventiivset mõju, vastupidi ta jätkas kuritegude toimepanemist ja need muutusid järjest raskemaks. Kinnipeetaval on võimalik elama asuda sotsiaalmajja aadressile xxxx, kui ta pöördub vastava taotlusega Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole. Väärib märkimist, et V.N pani kuriteo toime samas majas, oma selleaegses elukohas aadressil xxxx, kus ta ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud sõnavahetuses lõi kannatanut 3-l korral noaga, mistõttu saadud vigastuste tõttu kannatanu suri. Kohtu hinnangul
ei ole antud juhul isiku elukohast tulenevalt võimalik tagada seda, et isik ei suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega, samuti on isikul raske hoiduda tarvitamast alkoholi. Seega tulevane elukoht ei toeta kinnipeetava resotsialiseerumist. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Ise on kinnipeetav töökoha saamise osas lootusrikas, kuid ametlikku kinnitust sellele, et isik tööle saab, ei ole. Viru Vangla iseloomustusest nähtub see, et kinnipeetaval on lähedastest xxxx kaks õde, kuid kumbki neist kinnipeetavaga ei suhtle. Seega puudub lähedaste poolt nii moraalne kui ka materiaalne toetus. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava V.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, alkoholi tarvitanuna ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.N-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.