Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
15.01.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-9520
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Kaitsja
vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid S.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks S.O sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx , töökoht puudub Karistuse kandmise algus 05.06.2013 ja lõpp 16.07.2014 Jätta S.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt S.O-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 82 (kaheksakümmend kaks) eurot 08 senti (s.h. tutvumine asja materjalidega 30 €, osalemine kohtuistungil 30 €, sõidukulu 8,40 €, käibemaks 13,68 €). Välja mõista S.O-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 82 (kaheksakümmend kaks) eurot 08 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 20.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
S.O
S.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.10.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 1 kuu 11 päeva alates 05.06.2013. Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud
korda, vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on sama, soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk ja alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav töötab vanglas koristajana. Kinnipeetav on töövõimetuspensionär. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 14 000 €. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad 3 õde, 2 venda ja õemees. Kinnipeetava ema on surnud ja isaga ta ei suhtle. Kinnipeetava pereliikmed on kriminaalkorras karistatud, omavaheline läbisaamine on hea. Kinnipeetava elustiil vabaduses oli riskeeriv ja hoolimatu, ta on mõjutatav oma suhtlusringkonna poolt. Alkoholijoobes võib kinnipeetav käituda agressiivselt. Kinnipeetaval esineb kohati suhtlemisraskusi, ta ei oska ennast selgelt ja arusaadavalt väljendada, tema probleemide lahendamise oskus on samuti kasin. Vangistuses on kinnipeetavat korduvalt karistatud vanglateenistuja solvamise ning korraldusele mitteallumise eest. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad 3 õde, 2 venda ja õemees. Kinnipeetava pereliikmed on kriminaalkorras karistatud, kuid omavaheline läbisaamine on hea, pereliikmed on valmis kinnipeetavat oma võimaluste piires toetama. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama oma õe ja õemehe juurde. Tegemist on 2 -toalise üürikorteriga, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Nii õde kui õemees on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav ise on xxx , tööle saamise võimalust tal ei ole. Kinnipeetaval on tasumata rahalised kohustused kohtutäiturite ees. Vabaduses sõltub palju sellest, kas kinnipeetav suudab järgida kainet eluviisi ja mõjutatavust teiste poolt. Negatiivseks asjaoluks on kriminaalne suhtlusringkond.
Maakohtu istung Kinnipeetav S.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et ta on kõigest aru saanud. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist ning märkis, et kinnipeetav lubas edaspidi alkoholi ja narkootikume mitte tarvitada.
Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13 korda ja reaalset vangistust kannab juba neljandat korda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on viimase kolme kohtuotsusega mõistetud kinnipeetavale liitkaristused. Antud asjaolu näitab, et varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist nii kehtival katseajal kui ka üldkasuliku töö tegemise ajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord suudab 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Vangistuses on kinnipeetaval 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud muuhulgas vanglateenistuja korraldusele mitteallumise eest. Antud asjaolu seab kahtluse alla koostöö võimalikkuse kriminaalhooldusametnikuga. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama 2 -toalisesse üürikorterisse, kus elavad kinnipeetava õde ja õemees. Mõlemad on kriminaalkorras karistatud. Maakohus leiab, et elamine üürikorteris koos kriminaalkorras karistatud isikutega ei soodusta katseajal resotsialiseerumist ühiskonda ja võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Arvestades seda, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on säilinud risk, et materiaalsete raskuste tekkimisel ja legaalse sissetuleku puudumisel võib kinnipeetav panna toime uusi kuritegusid. Kinnipeetava puhul on tegemist xxx, kuid arvestades ka tasumata rahalisi kohustusi, ei ole selle suurus ilmselgelt piisav. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega katseajal, ei ole antud kinnipeetava puhul piisavad tema seaduskuuleka käitumise tagamiseks. Karistuse vangistuses lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest
vabastamine tingimisi enne tähtaega erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina ja mis annaksid alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 82,08 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.