Kriminaalasi nr 1-13-9418
15.jaanuaril 2014.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul prokurör Anneli Lumiste kaitsja Dmitri Školjar osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja N.B Ik XXX, kodakondsus määratlemata, 8 klassi haridusega, emakeel – vene keel, ei tööta, ei õpi, elukoht: XXX, aadress XXX, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral viimati - 12.06.2012.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 266 lg 1 järgi vangistusega 30 päeva, karistus kantud. väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: N.B ́i süüdistatakse selles, et tema, 07.04.2013.a. kella 16:40 paiku, Tallinnas XXXmaja trepikojas, esimesel korrusel liftide juures, haaras vallasasja äravõtmise eesmärgil selja tagant kinni XXX kaelast ja hakkas teda kägistama ühe käega ning teise käega püüdis kannatanu käes olevast kilekotist ära võtta rahakotti, kuna oli juba eelnevalt kannatanut kaupluses kohates näinud, et kannatanul on rahakotis sularaha. Kuna kannatanu surus oma alalõua alla, et vältida kaelast kägistamist, jätkas N.B kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist, muljudes kannatanut tugevasti käega alalõuast nii, et kannatanu tundis füüsilist valu. Kannatanul õnnestus end tõhusalt kaitsta, hammustades süüdistatavat käest ja pigistades teda veel kubeme piirkonnast, nii et N.B oli tema tahtest sõltumatute asjaolude tõttu sunnitud kuriteo toimepanemise lõpetama. Oma teoga põhjustas N.B kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastuse näol paremal pool põse piirkonnas. Seega, N.B , alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks kuid jättis süüteo lõpule viimata oma tahtest sõltumatute asjaolude sunnil, pani sellega toime röövimise katse s o KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud N.B seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti ning kõik tõendid on lubatavad. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke ja avaldatud tõendeid, millega süüdistus on tõendamist leidnud: Kannatanu XXX ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 07.04.2013.a. kell 16:40 ajal oli Sõpruse pst Siili peatuse juures Maxima kaupluse kassas, kui tuli noormees, kes soovis taaratšekki eelisjärjekorras rahaks vahetada. Ta ladus oma kauba kotti ja teises käes oli rahakott. Sama noormees hakkas talle järgi kõndima. Igaks juhuks pani ta oma rahakoti kilekotti põhja. Kui ta sisenes XXX trepikotta sisenes tema järgi ka sama noormees, kes poes oli. Antud noormees haaras lifti juures selja tagant tema kaela ümbert kinni ja proovis kägistada. Ta karjus kõva häälega. Noormees üritas käega suud kata ja lükkas näpud suhu. Ta hammustas noormehe kätt paaril korral ründe ajal. Ründe ajal proovis noormees kahel korral haarata kilekotist rahakotti. Ta haaras käega noormehe kubemepiirkonnast kinni ja pigistas täie jõuga enesekaitseks. Seejärel lasi noormees ta haardest lahti ja sõitis liftiga ülespoole. Peale rünnet oli tal alumised hambad ja parem suunurga poolne põse osa valulikud ja oli ka väike haav samas piirkonnas. Peale noormehe lifti minekut avas ukse esimesel korrusel korteri elanik, kes vestles 5 minuti hiljem liftiga alla tulnud noormehega. Noormees väljus trepikojast. Tegemist oli vene keelt kõneleva noormehega, umbes 25 -30-ne, 185 – 190 cm pikk, kõhna kehaehitusega ning süsimustade juustega. Seljas oli noormehel jope, hallid dressid kolme valge triibuga ja tal oli tume kott. Eritunnuseks oli noormehel ühepoolne halvatus nii jalas, kui käes. Temal oli sel päeval seljas kollast värvi jope. Arsti poole ta küll oma vigastustega ei pöördunud, kuid kägistamise tagajärjel oli tal kael mitu päeva valus liigutamisel. Samuti oli tal paistes parempoolne põsk. /tl 2-3; 19-20/; Isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga, milles kannatanul XXXtuvastati 07.04.2013.a. näo paremal pool põsel suunurga poolses osas veretaolise punase vedeliku määrdumisega haav. /tl 46/; Kannatanule XXX isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga, mille kohaselt kannatanu XXX tundis fotol nr 1 (N.B ) ära isiku, kes oli sarnane röövijaga. Isik on sarnane näokuju ja näoplaani poolest. Ründajal olid väga tumedad juuksed ja silmad. Samuti on sarnane isiku pikkus. Ründajal oli seljas samasugust halli värvi dressipüksid nagu fotol nr 1 oleval isikul halli värvi dressipluus. /tl 21-23/; Teabesalvestise vaatluse protokolli koos fototabeliga, salvestis CD-l vaadeldavaks objektiks on Maxima kauplus, mis asub Tallinnas aadressil Sõpruse pst 171 turvakaamera „kassa“ salvestus ajavahemikul 16:35 – 16:40. Salvestiselt nähtub, kuidas kauplusesse viivast väravast siseneb meesterahvas, kes kannab peas tumedat mütsi, seljas musta värvi kapuutsiga jopet ja õlal risti rinnal on musta värvi õlakott. Meesterahval on seljas halli värvi dressipüksid, mille külgedel on kolm heledavärvilist pikitriipu ning jalas on tal tumedat värvi spordijalatsid. Samal ajal on kauba maksmise järjekorras järgmiseks maksjaks kollase mantliga naisterahvas (XXX). Salvestuselt nähtub, et meesterahvas läheb kollase mantliga naisterahva seljataha järjekorda seisma. Kui kannatanu XXX on tasunud kauba eest, läheb ta kassalindi lõppu, endal rahakott käes lahtiselt avatud. Samal ajal läheb meesterahvas kassasse ning ulatab vasaku käega kassapidajale heleda lipiku. Saades kassapidajalt eseme vastu, lahkub meesterahvas kauplusest, vaadates kannatanu suunas. /tl 8-12/;
Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 07.04.2013.a. kella 17:00 oli ta kodus aadressil XXX , Tallinn. Ta kuulis trepikojast naisterahva karjumist appi. Kuulis kahel korral appi karjumist. Ta tegi korteriukse lahti ning nägi liftide ees rüselemas ühte meesterahvast ja naisterahvast. Hetkeks arvas, et tegemist on peretüliga. Kui ta trepikotta läks, lasi meesterahvas naisest lahti ja liipas lifti. Meesterahvas karjus vene keeles, et hull naine, et teda taheti vägistada. Meesterahvas sõitis liftiga ülesse. Naisterahvas oli endast välja ja hirmunud ja selgitas, et talt taheti röövida kott, kus oli rahakott. Mõne aja pärast sõitis meesterahvas liftiga esimesele korrusele ning ta küsis meesterahvalt, mis ta teeb siin majas. Meesterahvas oli üle 180 cm, kehaehituselt kõhna. Tal oli eripäraks parema käelaba deformeerumine. Vanust võis olla 25 30 aastat. Seljas oli meesterahval midagi halli. Juuksed olid lühikesed ja tumedad. /tl 13-15/; Tunnistajale XXX isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga, milles tunnistaja XXX tundis fotol nr 1 ära sarnase näokujuga meesterahva, kes 07.04.2013.a. kägistas trepikojas naisterahvast. Isikul on sama lõuajoon. Fotol nr 1 oleval isikul on kõige sarnasem kuju ja asetusega silmad. /tl 16-18/; Süüdistatav N.B ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab oma süüd ja selgitas, et 07.04.2013.a. oli ta Siili peatuse läheduses Maxina kaupluses, kuhu ta läks vahetama taaratšekki. Järjekorras nägi naisterahvast, kes hakkas kauba eest tasuma ja ta nägi, et rahakotis oli palju sularaha. Ta otsustas sellelt naiselt raha ära võtta ning ta hakkas naisterahvale järgnema. Naisterahvas sisenes 9-kordsesse majja, mis asub Sõpruse pst-l. Naisterahvas avas talle välisukse. Liftide juures tahtis ta naise kilekotist ära võtta naisterahva rahakoti. Tema ei mäleta, et ta oleks naist kägistanud. Naisterahvas hakkas talle vastu ja võttis kinni tema suguelundist ja pigistas neid. Tal oli valus ja jättis oma tegevuse ja lahkus. Ta ei mäleta, et oleks naisterahva suu ette kätt pannud, kuid järgmisel päeval nägi oma parema käe pöidlal hammustuse jälgi. Mäletab, et üks naisterahvas tuli trepikotta. Ta põgenes vanemate juurde, kes elavad seal lähedal. Ta ei mäleta, et oleks enne põgenemist liftiga sõitnud. Võimalik, et rüseluse käigus sai naisterahvas omale näovigastuse. Sel päeval oli tal seljas halli värvi Adidas dressipüksid, musta värvi jope kapuutsiga ja õlakott musta värvi oli. Naisterahvas oli beežis mantlis. Temal on parem käsi halvatud ning osaliselt on ka halvatud parem jalg. /tl 24-29/; Süüdistatav N.B ütlused ütluste ja olustikuga seostamise protokollis koos fototabeliga, N.B näitab Sõpruse pst 171 Maxima kauplust, kus ta nägi 07.04.2013.a. naisterahvast, kes seisis järjekorras tema ees. N.B osutab XXX majale ning täpsustab, et teises või kolmandas trepikojas toimus röövikatse. Võitluse käigus määris N.B vastu seina jope vasaku õla ära. / tl 47-59/; Isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga, mille kohaselt tuvastati N.B ́il parema käe pöidlal marrastused. Peale juhtunut peenisel olid verevalumid ja piirkond valutas 2 – 3 päeva. Samuti isikul parema käe ranne ja sõrmed on permanentselt ühes asendis ning liikumatud ning liikumisel lonkab paremat jalga. /tl 30-34/; Vaatlusprotokolli koos fototabeliga, vaadeldud on süüdistatava jopet ja kotti, mis sarnanevad väliselt jopele ja kotile, mida kannab isik videos, kellele kannatanu on viidanud kui süüdlasele. /tl 35-39/; Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et N.B pani toime röövimisekatse. Nimelt nähtub nii tunnistaja, kannatanu, kui ka N.B enda ütlustest, et ta viibis 07.04.2013.a. Maxima kaupluses, kus ta nägi naisterahvast beežis mantlis (XXX) ning kellele ta järgnes ning XXXmaja trepikojas tungis kallale ja soovis XXX rahakotti saada. Kaupluse salvestusest nähtub, et poes kassa järjekorras olid N.B ja kannatanu XXX. Tunnistaja ja kannatanu on fototabelitelt kindlaks teinud, et fotol nr 1 (N.B ) oli isik, kes tungis kallale 07.04.2013.a. kannatanule. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna kannatanu
võttis kinni süüdistatava N.B ́i suguelundist ja pigistas neid, mille tõttu süüdistatav lõpetas tegevuse ja lahkus. Tunnistaja ja kannatanu ütlused ühtivad süüdistatava endi poolt antud ütlustega. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 200 lg 1 – 25 lg 2 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kahe – kuni kümneaastane vangistus Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. N.B on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes kuriteokatse episoodis. Varasemad karistused on isikul täielikult kantud. Kohus leiab, et N.B ́i suhtes tuleb kohaldada vangistust. N.B ́i süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et tegu jäi katsestaadiumisse. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, mis ei ole kuigi suur, karistust kergendavat asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavaid asjaolusid (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Antud asjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohus peab põhistatuks karistada N.B ́i vangistusega 3 aastat, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on N.B-le mõistetavaks karistuseks 2 aastat vangistust, kohus leiab, et vangistuse võib süüdistatava suhtes jätta täielikult täitmisele pööramata, allutades ta käitumiskontrollile. Tsiviilhagi Antud kriminaalasjas ei ole kannatanu XXX tsiviilhagi esitanud. Asitõendid Kriminaalasja juures on ühel CD plaadil videosalvestus. Prokurör leiab, et juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt peale kohtuotsuse jõustumist võib asitõendi hävitada. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad N.B ́il KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras ning samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt välja mõista toimiku koopia tasu 0,45 eurot. Kohtu hinnangul ei esine N.B ́il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, kuid kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9, § 179 lg 1 p 1; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, kohus
o t s u s t a s: Süüdi tunnistada N.B KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistada 3 aastase vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 mitte pöörata mõistetavat karistust täitmisele, kui N.B ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 täidetud kontrollnõudeid: -
elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX);
-
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
-
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
-
saama kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks.
-
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lahkumiseks Eesti
eelneva loa elu-, töö- või
õppimiskoha
Määrata N.B Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada N.B-le määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 15.01.2014.a. Tõkend – ei ole kohaldatud Välja mõista N.B-lt sundraha 887,50 eurot, toimiku koopia tasu 0,45 eurot ja kaitsjatasu summas 309.60 eurot riigi tuludes, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 14.01.2015.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. EE891010220034796011 SEB Pank; EE 932200221023778606 Swedbangas või EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Asitõendid: • 1 CD plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates
päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.