lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-509/55

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 14.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-509/55
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
14.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1060
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-509/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja08.03.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-509

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-509

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 10. detsembri 2013 määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu S.T, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013 määrus S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2.S.T määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.S.T tunnistati Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 8. märtsi 2013 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 6, 7, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka S.T eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 31. juuli 2012. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 23. septembril 2013. S.T karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 31. jaanuaril 2016.
2.21.11.2013 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013 määrusega jäeti S.T talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Maakohus pidas S.T puhul positiivseks, et vabanedes on tal olemas kindel elukoht, mis vastab ka täielikult elektroonilise valveseadme kohaldamise nõuetele. Samuti seda, et

süüdimõistetu on kinnipidamise ajal jätkanud suhtlemist lähedastega, kes teda igakülgselt toetada soovivad. Vanglaametnikesse ja kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav hästi ning ta ei ole vangistuses pannud toime ka distsipliinirikkumisi.

3.2.S.T on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral ning käesolev vangistus on tema jaoks kolmas reaalne vangistus. Samuti on teda varem karistatud rahalise karistusega ning temale mõistetud vangistust on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata. Varasematest karistustest ja nende kandmiseks antud kergematest võimalustest hoolimata ei ole aga süüdimõistetu oma käitumist muutnud ning on pannud toime uusi kuritegusid. Seega on ilmne, et senised karistused ei ole talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Olemasolevate materjalide põhjal luges maakohus S.T peamiseks kuritegeliku käitumise põhjuseks tema hoolimatut ja riskantset käitumist, mis seostub eelkõige sooviga teenida kiiret majanduslikku kasu, vajadusel ebaseaduslikul teel. Kõik tema kuriteod on olnud varavastase iseloomuga ning enamuses toime pandud grupis koos teiste isikutega. Arvestades süüdimõistetu varasemat korduvat karistatust, sealhulgas vangistuste kandmist, ei tekkinud kohtul piisavat veendumust, et praeguseks ärakantud vangistus oleks S.T-le vajalikku mõju avaldanud ning kinnipeetav suudaks vabanedes õiguskuulekana jätkata ja nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi täita.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S.T, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 10.12.2013 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada S.T vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.S.T on vangistuses viibinud sisuliselt poolteist aastat, millest pool aastat veetis ta üksikvangistuses Viljandi arestikambris, kusjuures talle oli määratud suhtlemiskeeld. Kinnipeetav on seisukohal, et praeguseks kantud karistus on oma mõju avaldanud ja isik saab aru vabaduses elamise eelistest.
4.2.Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuses tuuakse välja, et erinevaid sotsiaalprogramme on võimalik läbida ka vabaduses kriminaalhooldusele alludes. S.T on olemas teda toetavad vanemad ning kindel elukoht. Vabaduses järgiks süüdimõistetu käitumist kriminaalhooldaja ning isik on teadlik, et kriminaalhoolduse nõuete rikkumise korral pööratakse karistus uuesti täitmisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S.T ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja S.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata, kuna maakohus arvestas S.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kolleegium peab positiivseks, et S.T on vangistuses käitunud normikuulekalt ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav hakkaks vabanedes elama koos enda vanematega Kullerkupu talus Antsla vallas, vanemad on andud ka nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. S.T perekond toetab isiku ennetähtaegset vabastamist ning on valmis süüdimõistetut toetama nii moraalselt kui materiaalselt. S.T on omandanud VanaAntsla Kutsekoolis ehitaja eriala ning soovib vabanedes asuda tööle ehitajana.

-2-

6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et S.T vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna S.T on korduvalt varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole S.T oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused, mh kaks varasemat vanglakaristust, on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Asjaolu, et S.T on kokku kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures kõik karistused on varavastaste kuritegude eest, süvendab veelgi kolleegiumi veendumust, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastavuses ühiskonna õiglustundega ja üldise karistuspoliitikaga. Kuna S.T-le ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta karistust mitme kuriteoepisoodi toimepanemise eest isikute grupis, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav.
7.Kuigi S.T on avaldanud soovi enda muutmiseks ning on enda sõnade kohaselt karistusest vajalikud järeldused teinud ja soovib edaspidi teenida tulu üksnes seaduslikult, ei kaalu see ülesse asjaolusid, mis räägivad tema ennetähtaegse vabastamise vastu. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema veenvad argumendid ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Tartu Vangla küll toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid tegemist on vaid arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks mingil viisil siduv ning lõpliku otsuse isiku ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise kohta langetab kohus.
8.Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles S.T iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mh kuus korda kriminaal –ja kuus korda väärteokorras, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja järjest samaliigiliste kuritegude toimepanemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohaga, et S.T ennetähtaegne vabastamine käesolevas ajal oleks põhjendamatu. Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks kinnipeetaval tõsiselt tegeleda enda probleemidega, mis on põhjustanud kriminaalset käitumist, sh täita individuaalset täitmiskava ning hoiduda ka edaspidi kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa distsiplinaarkaristuse.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013 määrus muutmata ja S.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

-3-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.