1-14-283/5 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Süüdistus G.G ’ it süüdistatakse selles, et tema 26.10.2013 a kella 22:20 paiku Kuressaare l, Uus tn 27 asuvas autoparklas lõi A K ühel korral käega kukla piirkonda, mille tulemusena A K kukkus näoga vastu asfalti. Seejärel lõi G.G maas lamavat kannatanut ühel korral jalaga pea piirkonda. 26.10.2013 kell 22:38 diagnoositi SA Kuressaare Haigla üldvastuvõtutoas tervisekaart haigusjuht nr A35911 2013 kohaselt Ak-l ninaluude murd, hambamurd, randme, käe ja sääre muud pindmised vigastused. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese peksmises ja tervisekahjustuste tekitamises, pani G.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus G.G’ ile nõutud karistus: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kuus (6) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Süüdistatav G.G andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub ennast vabastada osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kriminaalasi nr 1-14-283 Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et G.G on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. G.G’ a karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava G.G’ i vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kannatanu on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi kannatanu Asko Kalapüüdja poolt on esitatud tsiviilhagi kantud ravikulude hüvitamiseks ja selleks on 366,71 eurot. Süüdistatav tsiviilhagile vastuväiteid ei ole esitanud. VÕS § 1043 lg1 alusel teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg1 p2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. G.G süü kannatanu A. Kalapüüdjale kehavigastuste tekitamises on tõendatud käesoleva kohtuotsusega. Eeltoodu alusel loeb kohus kannatanu tsiviilhagi põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks. Asitõendid - puuduvad. Tõkend – Tõkendiks on G.G suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355,00 eurot = 532,50 eurot. Kohus määrab KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava taotlusel G.G-lt väljamõistetud sundraha tasumisele ositi 10 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. G.G ’ ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses) tasuks kokku 180,00 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus arvestades G.G materiaalset olukorda (tl.19-20) vabastab ta arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.