Kriminaalasi nr 1-14-281
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2014.a. Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-281 (13250101742 )
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Janika Sarantšuk Tatjana Truuväärt
Kriminaalasi
N.E süüdistusasi kuriteos KarS § 199 lg2 p9 -25 lg2 ja 266 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
Süüdistatav N.E, ik. xxx, ***
Kaitsja
Vandeadvokaat Eve Grass
Kriminaalasi nr 1-14-281 N.E kaheksateist (18) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Kriminaalasi nr 1-14-281 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus N.E’ it süüdistatakse selles, et tema 04.septembril 2013. a kella 11.00 paiku tungis valdaja tahte vastaselt akna lõhkumise teel sisse Kuressaare linnas Ringtee 15 asuvasse hoonesse. Lõhkumisega tekitas N.E kannatanule OÜ-le Saare Kinnisvara varalist kahju 120 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikus tungimises, pani N.E toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; isikuna, keda on karistatud KarS § 218 lg 1 järgi 20.06.2013 a Lääne Prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 274013001073 selles, et tema varastas 19.06.2013.a kella 20.22 paiku Kuressaare linnas Tallinna tn 64 asuvast kauplusest Maxima ühe pudeli õlut „Rock“ (maksumus 0,97.- eurot), mis tagastatud rikkumata kujul kauplusele, samuti 07.11.2013 a Lääne Prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 274013002041, selles, et tema 07.11.2013. a kella 10.45 paiku varastas Kuressaare linnas Kihelkonna mnt 3 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Säästumarket 0,5-liitrise pudeli viina Eesti Standard Vodka (maksumus 5,49.- eurot), mis tagastatud rikkumata kujul kauplusele, 03.01.2014. a kella 17.14 paiku üritas varastada Kuressaare linnas Kihelkonna mnt 3 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Säästumarket ühe paki suitsetamistubakat Paramount (maksumus 2,20.eurot), võttes selle kassa juures riiulilt ja pannes endale taskusse ning läbis kassaliini, kauba eest tasumata. Turvatöötaja poolt ta peeti kinni ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani N.E toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus N.E` ile nõutud karistus: KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks (1) kuu. KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus üks (1) kuu. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus vangistus 2 (kaks) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. Süüdistatav N.E andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Tsiviilhagile vastuväiteid ei ole. Palub vabastada ennast osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Tema sissetulekuks on pension 200 eurot, millest 160 eurot läheb eluaseme eest tasumiseks. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.
Kriminaalasi nr 1-14-281 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et N.E on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. N.E karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava N.E vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi Kannatanu OÜ Saare Kinnisvara on esitanud tsiviilhagi summale 120 (ü kssada kakskümmend) eurot. Tsiviilhagi kuulub VÕS §-de 1043 ja 1045 alusel rahuldamisele. Asitõendid - puuduvad. Tõkend – tõkendiks on N.E suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks, siis tõkend tühistada. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532.50 EUR-i; -riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu 180,00 eurot, sisaldab käibemaksu. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. N.E on töövõimetuspensioni saaja, töövõimekaotus 80 %. Vastavalt teatisele süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on N.E keskmise päevasissetuleku suurus pärast mahaarvamiste tegemist aluseks võttes 2012.a. andmeid 0,00 eurot (I kd , tl. 19-21). Suurem osa rahast kulub eluaseme eest maksmisele. Elamiseks jääb N.E kuskil 30-40 eurot. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Arvestatud menetluskuludest peab kohus põhjendatuks süüdistatavalt välja mõista sundraha osaliselt 266,00 eurot. Kohus peab põhjendatuks vabastada N.E riigituludesse tasumisele kuuluva kaitsjatasu tasumisest. N.E on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, ta ei oma kriminaalkaristatust
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.