Kohtulahend

J. Antonovit on kriminaalkorras karistatud kahel korral, milline asjaolu ei anna alust väita, et tema suhtes on tegemist isikuga, kellel on välja kujunenud kriminaaltaustaga käitumine. 4.2 Kohtumääruses viidatud vangla poolt antud kinnipeetava iseloomustus on vastuoluline. Vangla leidis, et J. Antonov on kõrgohtlik avalikkusele ja ohtlik vanglas. Samas märkis vangla, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ning tema poolt vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 14% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 20%. Samuti lisas vangla, et J. Antonov on vangistuses jätkanud suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Samal ajal nähtub iseloomustusest, et kinnipeetavale kirjutavad isikud, kes kannavad karistust teistes vanglates, kuid J. Antonov neile vastu ei kirjuta. Seega on arusaamatu, millel põhineb maakohtu seisukoht, et kinnipeetava puhul on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge ja ta suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. 4.3 Asjaolu, et kinnipeetav, viibides vanglas 3 aastat ja 5 kuud, käitub korralikult, on hõivatud kasuliku tegevusega ja tegeleb rahaliste nõuete tasumisega, annab alust rääkida sellest, et ta on teinud järeldused endise käitumise osas ning kavatseb tulevikus elada seaduskuulekalt. 4.4 Kohus ei ole arvestanud ka asjaoluga, et J. Antonovi ema on raskelt haige ja vajab igal ööpäeval hooldamist. Hoolitsemine raskelt haige ema eest on tõsiseks faktoriks, mis hoiab kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja on stiimuliks, et läbida katseaeg. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada veelgi, kui allutada isik kriminaalhooldusele elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Võttes arvesse J. Antonovi käitumist vangistuse ajal, on kõik alused uskuda, et ta on võimeline katseaega läbima. Ranged eeskirjad ja piirangud, mis kaasnevad vabanemisele elektroonilise järelvalve kohaldamisega, distsiplineerivad endist süüdimõistetut. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5.3 KarS § 76 lg 3 näeb kohustuslikuna ette hinnata otsustuse tegemisel ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. J. Antonov on Harju Maakohtu 20.10.2011 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 järgi 8 episoodis, KarS § 199 lg 3 järgi 12 episoodis ja KarS § 255 lg 1 järgi kuulumise eest kuritegelikku ühendusse. Kohtuotsusest nähtuvalt oli kuritegude toimepanemisel kandev roll J. Antonovil. Ringkonnakohus nõustub prokuröri kirjalikus seisukohas märgituga, et vabastades J. Antonovi käesoleval ajal vangistusest, saaks ühiskonna õiguslustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et kuritegelikku ühendusse kuulumine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seega leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et J. Antonovi poolt toime pandud kuritegude asjaolud ja ärakandmata karistusosa pikkus, s.o ligikaudu 3 aastat ja 3 kuud, ei võimalda teda käesolevalt vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kuna see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste preventsioonidega. 5.4 Kohtukolleegium on seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda veenvamad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nii ei saa süüdimõistetut vabastada tema perekonna heaolu tagamiseks ning tal vabaduses elu- ja töökoha olemasolule tuginedes, nagu on taotlenud kaitsja. Ema haigust ja toimetulekuraskusi peab ringkonnakohus küll kahetsusväärseks, kuid nimetatu ei õigusta sellise isiku vangistusest vabastamist, kes on toime pannud korduvaid kuritegusid (seejuures katseajal) ja kelle puhul ei ole kohtul tekkinud veendumust, et kantud karistusosa on olnud piisav ja karistuse mõistmise eesmärk on käesolevaks ajaks juba täidetud. 5.5 Samuti ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust J. Antonovi kaitsja teised argumendid (väidetavad kaheldavused vangla poolt antud iseloomustuses ja kinnitused kriminaalhoolduse positiivsest mõjust kinnipeetavale). Maakohtu seisukoht J. Antonovil karistuse kandmise jätkamise vajalikkusest ei rajane ainuüksi vangla arvamusel kinnipeetava poolt teiste kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest ega riskihindamise protsentidel. Kaitsja kaebusele vastuseks tuleb lõpetuseks märkida, et olles kriminaalkorras karistatud küll teistkordselt (mida ringkonnakohus vastupidiselt kaitsjale ei loe aga sugugi väheseks), on tema poolt toime pandud erinevate kuriteoepisoodide arv tähelepanuväärne.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

-4-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.