Kohtulahend

tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Algis Perkon üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Välja mõista Algis Perkonilt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 108 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel sundraha 266.25 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel määrata, et Algis Perkonil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Otsuse koopia anda kätte süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Algis Perkonit (Perkon) süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis 11.01.2014 kella 15.25 ajal Tartu linnas Kalda tee 20 läheduses sõiduautot Opel Astra (reg nr XXX). Algis Perkoni väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi ühe liitri kohta vähemalt 1,19 mg, mis on alkoholijoobeks liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 kohaselt. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Algis Perkon toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest sõlmiti 13.01.2014 prokuröri abi Allar Nisu, süüdistatava Algis Perkoni ja tema kaitsja Aivar Kello vahel käesolevas kriminaalasjas kiirmenetluse korras alljärgneva kokkuleppe: KarS §-is 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 11.01.2014-13.01.2014 (3 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 5. novembri 2012. aasta Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7965 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra. Seega mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 25 (kakskümmend viis) vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1020 (tuhande kahekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata Algis Perkonile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 2 (kaks) aastat. KarS § 69 lg 4 alusel on Algis Perkon üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Süüdistatavale selgitati, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb KrMS § 179 kohaselt lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Algis Perkon kuulub temale KarS §-is 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises

esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Tulenevalt teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.