Kohtulahend

üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 26.11.2012.a. 11.12.2013.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande D.K kohta, kuna hooldusalune hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, ei järgi ajakava ega kokkuleppeid kriminaalhooldajaga. Alates 01.11.2013.a ei ole isik tööle ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Ta ei taju adekvaatselt üldkasuliku töö sooritamisega kaasnevaid reegleid ja selle mittetäitmisest tulenevaid tagajärgi. Isikul on sooritatud 240 tundi üldkasulikku tööd. Kohtule nähtuvalt on hooldusalune andnud selgitusi, et on puudunud haiguse tõttu ja raha teenimise tõttu üldkasuliku töö tegemisest. Pärast kriminaalhooldaja hoiatust, seletusi ja vestlusi on hooldusalune lubanud kriminaalhooldajale, et jätkab töötamist, kuid seejärel on tema tööind peatselt raugenud. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole D.K suhtunud üldkasulikku töösse täie tõsidusega. Korduvalt esines tagasilangusi, mil isik ei sooritanud üldkasulikku tööd ega olnud kättesaadav kodukülastustel. Isik on tunnistanud, et tarvitab koos elukaaslase xxxxxxxxxxxxxxx alkoholi ning on koduvägivalla ohver. Tulenevalt oma psüühilistest probleemidest on isik töövõimetuspensionär. On madalate toimetulekuoskustega, vähese haridusega ning teda ümbritsevad isikud on valdavalt alkoholiprobleemidega ja kuuluvad riskigruppi. Hooldusaluse ebastabiilset eluviisi ja käitumist arvestades on ta teinud siiski 240 töötunni sooritamiseks pingutusi. D.K on korduvalt hoidunud kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, hoiatused ei ole mõjunud tulemuslikult ning üldkasuliku töö tähtaja peatamiseks puudub seaduslik alus, mistõttu teeb kriminaalhooldaja kohtule ettepaneku KarS § 69 lg 6 alusel karistuse täitmisele pööramiseks sooritamata jäänud tundide osas. Kohus pidas asjas kohtuistungi 07.01.2014.a, kuhu D.K kohale ei ilmunud. Teavitas, et on haige. Kohus lükkas asja arutamise edasi. Kohus pidas asjas uue kohtuistungi 13.01.2014.a, kus D.K selgitas, et on korduvalt haige olnud, mistõttu ei ole saanud tööl käia. Vahepeal ei sooritanud tööd, kuna ei nõustunud töötundide arvestusega. Tervis ei võimalda 8 tundi päevas tööd teha, kuid isik soovis jätkata üldkasuliku töö tegemist. Sai aru üldkasuliku töö tegemise nõuetest ning, et töö tuleb sooritada kohtu poolt määratavaks tähtajaks, s.o 01.06.2014.a, ja peab edasi täitma ka käitumiskontrolli nõudeid. Kriminaalhooldaja leidis, et isik on tööd teinud ja tema isikut arvestades teinud selleks ilmseid pingutusi. Arvestada tuleb ka tema tervisliku seisundiga, sh vaimse seisundiga, ning sellest tulenevalt võiks töö tegemise aega pikendada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 3 sätestab, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul 24 kuud ning väärtegude puhul 12 kuud. Kohus võib politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdlase või süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdlane või süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. Kriminaalhooldaja oma erakorralises ettekandes on esialgu teinud küll ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks, kuid kohtuistungil leidis, et tulenevalt süüdimõistetu tervislikust

2 (3)

seisundist, nii vaimsest kui ka füüsilisest, võiks lugeda töö tegemise tähtaja peatunuks ja võimaldada Ljubov väädil sooritada üldkasuliku töö tegemata osa 01. juuniks 2014.a. Kohtu hinnangul nähtub kohtuistungil antud selgitustest ning kriminaalhooldaja ettekandest, et D.K peamiseks takistavaks teguriks, miks ta ei ole saanud talle kohtulahendiga määratud kohustust – üldkasulikku tööd – täita, on tema tervislik seisund. D.K on tulenevalt psüühilistest probleemidest töövõimetuspensionär. Ta on madalate toimetulekuoskuste ning vähese haridusega, tema suhtlusringkonnas on alkoholilembesed ja riskigruppi kuuluvad isikud. Ümbritsevatest inimestest talle tuge ei ole, pigem kannatab ta elukaaslase vägivalla all ja korraldab viimase toimetulekut. Eelnevast tulenevalt on olnud raskendatud D.K nõuetekohaselt üldkasuliku töö sooritamine. Määratud üldkasulikust tööst on sooritatud kaks kolmandikku ning kriminaalhooldaja hinnangul on süüdimõistetu teinud selleks arestatavaid pingutusi. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et esineb alus D.K-le määratud üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatunuks lugemiseks ja võimaldada tal sooritada ülejäänud osa üldkasulikust tööst, mis on 120 tundi, hiljemalt 01.06.2014.a. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, KrMS § 428, 432. Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.