Kohtulahend

• •

asuma tööle või võtma end töötuna arvele 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest alates; osalema sotsiaalabiprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

31.12.2013 esitas Tallinna vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Tšurikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Seejärel paigutati kinnipeetav karistust kandma Tartu vanglasse. Aleksei Tšurikov on süüdi mõistetud vägistamise eest Norra Ülemkohtu 27.06.2012 otsusega ja karistatud vangistusega 4 aastat ja 6 kuud. Kuritegu vastab Eesti Vabariigi KarS § 141 lg 1 koosseisule. Karistusaeg algas 09.03.2011 ja lõpeb 09.09.2015. Õigus tingimisi ennetähtaegselt vabanemise küsimuse lahendamiseks tekkis KarS § 76 lg 1 p 2 alusel 09.06.2013. Aleksei Tšurikovi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tallinna Vangla iseloomustuse (isiklik toimik II osa tlk 6-8) kohaselt kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. See näitab, et isik suudab ennast kontrollida ja oma emotsioonidega hästi toime tulla. Kuriteo sooritamise põhjusena toob A. Tšurikov välja alkoholiga liialdamise. A. Tšurikov ei väljenda ühiskonna suhtes vaenulikkust. Ta soovib saada kriminaalhooldusele, lubades täita kõik kontrollnõuded. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 9% ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 23-40%. Eeltoodust lähtudes Tallinna vangla toetab Aleksei Tšurikovi ennetähtaegset vabastamist. Tartu vangla teeb ettepaneku määrata

kinnipeetavale tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral lisaks kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 8 ettenähtud kontrollkohustused. Kriminaalhooldusametniku arvamusest (isiklik toimik II osa tlk 3-4) nähtuvalt on Aleksei Tšurikovil vabaduses olemas kindel elukoht X. Varasemalt on kinnipeetav vabaduses peamiselt töötanud ning tal on võimalik vabanedes tööd leida. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning otsida endale töökoht või võtta ennast töötuna arvele 2 nädala jooksul vabanemisest.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav Aleksei Tšurikov avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta kahetseb kuritegu. Tal on elukoht X juures ja toetavad lähedased. Peres on X, kes sündis karistuse kandmise ajal. Pere motiveerib tegutsema ja elama seaduskuulekalt. On nõus osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab. Prokuröri esitas kirjaliku arvamuse, milles toetab sarnaselt Tartu vanglaga A. Tšurikovi vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna on täidetud nii vabastamise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Prokurör leiab, et märkimist väärib, et A. Tšurikovi on kriminaalkorras karistatud ühel korral, mis tähendab, et ka reaalset vangistust kannab ta esmakordselt. Prokuröri hinnangul võib väita, et suure tõenäosusega on seniseks ärakantud vangistus avaldanud A. Tšurikovile sellist mõju, mis motiveerib teda tulevikus mitte sooritama kuritegusid. Ehk on põhjust uskuda, et A. Tšurikov on talle mõistetud ning reaalselt vanglas ärakantud karistusest järeldused teinud. Ta aktsepteerib reegleid. Ametnikega suhtlemisel on korrektne ja viisakas. Lisaks huvitub A. Tšurikov ühiskonnas toimuvast, mis võib aidata vabaduses võimalike probleemidega edukalt hakkama saada. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Ei ole kinnitust leidnud, et A. Tšurikovil oleks välja kujunenud suhteid kriminaalse taustaga isikutega. Karistuse kandmise ajal on A. Tšurikov läbinud keevitaja ja tõstukijuhi kursused. Eeltoodu pinnalt võib väita, et vangistuses viibides on A. Tšurikov alustanud enese muutmist. Tulevikuks on ta püstitanud seaduskuulekad eesmärgid: asuda tööle ja toetada rahaliselt oma perekonda. Samuti on ta motiveeritud järgima kriminaalhooldusnõudeid. Prokuröri hinnangul näitab see selgelt, et A. Tšurikov on vangistuses olles omad järeldused teinud. Ka on Aleksei Tšurikovil garanteeritud ennetähtaegse vabanemise korral eluase oma X juures. Samuti leiab ta suure tõenäosusega tööd, kuna enne vangistust on ta töötanud mitmetel erinevatel ametikohtadel. On avaldanud ka vangistuse ajal soovi tööd teha. Seega leiab prokurör, et A. Tšurikovi suhtes on otstarbekas rakendada just meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Ehk praegusel juhul on prokuröri hinnangul mõistetud reaalne vangistust oma eesmärgi täitnud, mis tähendab, et edaspidi oleks efektiivsem rakendada A. Tšurikovi suhtes lisameetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Sellisel juhul säilib kriminaalhooldajal A. Tšurikovi üle täiendav kontroll ning võimalus aidata tal paremini resotsialiseeruda. Lisaks oleks prokuröri arvates mõistlik A. Tšurikovi suhtes kindlasti rakendada Tartu vangla ja kriminaalhooldaja poolt väljapakutud lisakohustusi. Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust ja avaldas, et on olemas alused Aleksei Tšurikovi ennetähtaegseks vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Aleksei Tšurikov on ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 6 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetut kriminaalkorras varem karistatud, st reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Vangistuse ajal on süüdimõistetu suutnud täielikult alluda tema üle vangistuses kehtestatud reeglitele ning tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Seega on alust arvata, et süüdimõistetul on tekkinud motivatsioon oma suhtumise muutmiseks ja temale kehtestatud reeglitele allumiseks. Kohtule esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetu tähtsustab vabanedes tööle asumist ning perele pühendumist ja tal on olemas ka kindel elukoht ning lähedaste igakülgne toetus. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma eluviisi muutmiseks, ta on seadnud endale tulevikuks positiivsed ja reaalsed eesmärgid. Samuti omab ta vabaduses seadusekuulekalt elamiseks piisavaid tagatisi perekonna toetuse näol ja isiku kindel soov töötada. Eeltoodut kinnitab A. Tšurikovi kohta Tartu vangla poolt koostatud iseloomustav materjal. Vastav veendumus tekkis kohtunikul ka kinnipeetava ärakuulamise järel. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aleksei Tšurikovi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud ning sellega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Kohus peab vajalikuks talle tööle asumise lisakohustuse panemist, et tagada seega tema reaalne tööleasumine. Kuna süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutavaks asjaoluks võib pidada ka alkoholi tarvitamist, siis peab kohus vajalikuks määrata talle kriminaalhoolduse ajaks alkoholi mittetarvitamise kohustus. Arvestades seda, et süüdimõistetu vangistuse jooksul Eestis taasühiskonnastavates tegevustes osalenud ei ole, peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks ka lisakohustuse osaleda sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik vajalikuks peab. Menetluskuludeks on vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 36 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Aleksei Tšurikovilt välja mõista riigituludesse.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.