Kohtulahend

1-13-9874 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

territooriumilt

1-13-9874 EKEI-s vastutaval hoiul) – jätta EKEI-sse. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Kristjan Riet’i süüdistatakse selles, et juhtides 16.05.2010. a kella 19.08 ajal Tallinnas Linnu tee 57 juures mootorsõidukit Chrysler 300C, reg.nr. XXX omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, ta hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega 15.03.2010. a täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, olles 12.03.2010. a Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud ja 28 päeva 18-kuulise katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. (otsus jõustus 13.03.2010). Seega Kristjan Riet, hoides kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime KarS § 329 kvalifitseeritava kuriteo. Samuti, süüdistatakse Kristjan Riet’i selles, et eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohas, võltsis tähtsaid isiklikke dokumente – Soome Vabariigi juhiluba nr. XXX ja Soome Vabariigi isikutunnistust nr. XXX, märkides mõlemale tähtsale isiklikule dokumendile isiku nimeks XXX ja sünniajaks XXX. a koos enda fotoga. Seega Kristjan Riet, võltsides tähtsat isiklikku dokumenti, pani toime KarS § 347 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti, süüdistatakse Kristjan Riet’i selles, et tema juhtides 16.05.2010. a kella 19.08 ajal Tallinnas Linnu tee 57 juures mootorsõidukit Chrysler 300C, reg.nr. XXX omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles politseiametniku poolt peatatud kontrolliks, esitas isiku identifitseerimiseks politseiametnikule teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi Soome Vabariigi juhiloa nr. XXX, mis on välja antud XXX. Seega Kristjan Riet, kasutades teadvalt võltsitud tähtsa isiklikku dokumenti, pani toime KarS § 348 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-13-9874 04.11.2013. a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerov, süüdistatav Kristjan Riet ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe. KarS § 347 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus (6) kuud vangistust KarS § 348 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm (3) kuud vangistust KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatava kinnipeetuna olemise aeg 2 päeva (16.05.2010 kuni 17.05.2010). Seega, karistuseks seitse (7) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 12.03.2010. a mõistetud kandmata 3 kuud ja 28 päeva võrra, mõista liitkaristuseks üksteist (11) kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatava kinnipeetuna olemise aeg 4 päeva (30.08.2013 kuni 04.09.2013). Seega, lõplikuks karistuseks üksteist ( 11) kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada kohaldatud vangistus üldkasuliku tööga - 704 tundi. KarS § 69 lg 3 ja 4 sätete alusel määrata ÜKT tegemiseks 24 (kakskümmend neli) kuud, mille ajal süüdistatav peab täitma KarS §-s 75 lg 1 p 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi:

KOHTU PÕHJENDUSED

1-13-9874 Süüdistatav Kristjan Riet on toime pannud teise astme kuriteod, töötab, kehtivaid kriminaalkaristusi on 3 ja väärteokaristusi 1. Seetõttu on põhjendatud tema karistamine raskema karistusliigi s.o vangistusega. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kokkuleppes on küll kokku lepitud kohustuslikud kontrollnõuded (KrMS § 75 lg 1) enne 1. jaanuarit 2013 kehtinud redaktsiooni järgi, kuivõrd kuritegu oli toime pandud enne uue redaktsiooni kehtima hakkamist. Kohus leiab, et kuigi karistusseadustik sisaldab üldjuhul materiaalõigusnorme, mille puhul kohaldatakse teo toimepanemise hetkel kehtinud normi, kui hilisem norm ei ole kergendava iseloomuga. KarS § 75 on kohtu hinnangul menetlusõiguslik norm, mida kohaldatakse rakendamise hetkel kehtivas redaktsioonis (alus: KrMS § 3 lg 2). Seega tuleb lähtuda kohustuslike kontrollnõuete kohaldamisel kohtuotsuse tegemise hetkel kehtivast KarS § 75 lg 1 redaktsioonist. Kuivõrd tulenevalt KrMS § 245 ei ole kohustuslike kontrollnõuete sisu karistuskokkuleppe esemeks, on kohtul õigus kohaldada seaduses sätestatut sõltumata kokkuleppes toodust. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Kristjan Riet tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 329, § 347 lg 1 ja § 348 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole Kristjan Riet’i poolt toime pandud tegudes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning Kristjan Riet’ile inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 329, § 347 lg 1 ja § 348 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt Kristjan Riet’ilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o ekspertiisikulud summas 246,76 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot ja sundraha. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist. Kuni 31. detsembrini 2013 kehtis II astme kuriteolt sundraha 480 eurot. Alates 1. jaanuarist 2014 on II astme kuriteolt sundraha 532,50 eurot. Karistuskokkulepe sõlmiti 4. novembril 2013, seega oli süüdistataval õiguspärane ootus, et asi lahendatakse sama aasta jooksul ja, et tema poolt tasumisele kuuluv sundraha on sama, mis kokkuleppe sõlmimisel talle teatavaks tehti. Süüdistatav ei saanud mõjutada kriminaalasja kohtus arutamisele võtmise kiirust. Kohus nõustub kaitsja argumentidega, leides, et taotlus tuleb rahuldada osas, mille võrra sundraha suurenes.

Velmar Brett Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.