Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2014. a Tartus, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-14-258
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
R.J-i (R.J) süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Allar Nisu
Süüdistatav
R.J Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: Kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu poolt 28. jaanuari 2013. aasta kohtuotsusega KarS § 424 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lõigete 1 ja 3 alusel vabastati karistusest tingimisi, katseaeg 3 aastat. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõisteti lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks; kKehtivad väärteokaristused puuduvad. Tõkend: ei kohaldatud
Kaitsja
Riigi poolt määratud korras advokaat Anu Pärtel
Süüdi tunnistada R.J KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.01.2014-13.01.2014 (2 päeva) karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 28. jaanuari 2013. aasta Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-13-811 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 (viie) kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 656 (kuuesaja viiekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata R.J-ile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata R.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena R.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 29. jaanuaril 2014.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 2 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist. KrMS § 142 lõigete 1 ja 2 alusel arestida R.J-ile kuuluv mootorsõiduk BMW 530 (VINkood: WBADL81090GX35697) registreerimismärgiga XXX ja KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina. Konfiskeeritav vara asub Lõuna Prefektuuri territooriumil aadressil Tartu Riia 132. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista R.J-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et R.J on õigus tasumisele kuuluv
menetluskulu tasuda vabatahtlikult 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: R.J-i (R.J) süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis 12.01.2014 kella 03.20 ajal Tartu linnas Jaama tänaval ning Põhja Puiesteel sõiduautot BMW 530 (reg nr XXX). R.J-i väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi ühe liitri kohta vähemalt 0,98 mg, mis on alkoholijoobeks liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 kohaselt. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani R.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Hagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.01.2014-13.01.2014 (2 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 28. jaanuari 2013. aasta Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-13-811 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 (viie) kuu pikkuse vangistuse võrra. Seega mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 656 (kuuesaja viiekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata R.J-ile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on R.J üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: KrMS § 142 lõigete 1 ja 2 alusel taotleb prokurör kohtult mootorsõiduki BMW 530 (VIN-kood: WBADL81090GX35697) registreerimismärgiga XXX arestimist konfiskeerimise tagamiseks, misjärel KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida R.J-ile kuuluv mootorsõiduk BMW 530 (VIN-kood: WBADL81090GX35697) registreerimismärgiga XXX. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.J süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra, so mõista välja 266.25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 108 eurot. Kohus peab põhjendatuks anda juba kohtuotsuse kuulutamisel R.J-ile võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 6 kuu jooksul arvesse võttes tema igakuise sissetuleku suurust.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.