Kohtulahend

taotleda linnalt uut sotsiaalkorterit. B.H omab isikuttõendavat dokumenti kehtivusega kuni 21.03.2016. B.H omab põhiharidust. Sillamäe Kutsekoolis metallitööstuse eriala omandamine jäi pooleli. Väidetavalt läbis 2012 aasta suvel keevitaja lühikursused. B.H väidab, et varasemalt töötas ametlikult ehitusel. Valdavalt tegi juhutöid. TÄITISE andmetel omab võlgnevusi summas 6 600 eurot. Vangistuses alates 06.05.2013 töötab majandustöödel ko ristajana. Ajavahemikul 14.08.2013-29.10.2013 õp pis riigikeelt A1 tasemel. Varem on isikut karistatud korduvalt alkoholiseaduse alusel. Meditsiiniosakonna andmetel alkoholi sõltuvust diagnoositud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on isik varasemalt tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Ühel korral on B.H karistatud NPAS alusel. Isiku enda sõnade kohaselt alustas tarvitamist 17 aastaselt. Tunnistab mõningal määral sõltuvust. B.H on kriminaalkorras karistatud 5 korral ning vanglakaristust kannab 2 korda. Isikut on korduvalt karistatud kriminaalkorras kuritegude eest, mis on toime pandud grupis, sh avaliku korra raske rikkumine, mistõttu ohtlikkus ja risk säilivad. Käesolevat vangistust kannab kriminaalhoolduse teostamisest kõrvalehoidmise eest. Karistusregistri väljavõttest on näha, et B.H mitte seaduskuulekat eluviisi ilmestab ka asjaolu, et ta on toime pannud erinevaid väärtegusid. Väärteokorras on teda karistatud 11 korral: narkootikumide ja alkoholi tarvitamise eest, pisivarguste, avaliku korra rikkumise ja liikluseeskirjade rikkumise eest. Mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 72 %. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 45 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest ei toeta Viru Vangla isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et B.H ei ole motiveeritud vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabanema. B.H töökogemus puudub, elanud on ema kulul. Kinnipeetava emale on määratud xxx rahaliselt ei toeta poega. Enne vangistust elas poeg xxx sotsiaal-korteris. Kinnipeetava ema kirjutas poja oma korterist välja ning ei ole nõus temaga koos elama. Karistusregistri andmetel on B.H kolm korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Käesolevat vangistust kannab kriminaalhoolduse teostamisest kõrvalehoidmise eest. Karistusregistri väljavõttest on näha, et B.H mitte seaduskuulekat eluviisi ilmestab ka asjaolu, et ta on toime pannud erinevaid väärtegusid. Väärteokorras on teda karistatud 11 korral: narkootikumide ja alkoholi tarvitamise eest, pisivarguste, avaliku korra rikkumise ja liikluseeskirjade rikkumise eest. B.H puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise riskiga, kuna ta keeldub kriminaalhooldusest, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. B.H ei soovi tema ennetähtaegset vabastamist. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava kohta iseloomustuses toodud seisukohtadega. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. (Süüdimõistetu ema kirjutas poja oma korterist välja ning ei ole nõus temaga koos elama). Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ja taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Käesoleval ajal on kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke varavastaseid kuritegusid. Prokuratuur arvestab siinkohal ka asjaolu, et kinnipeetav ei soovi vangistusest enne tähtaega vabaneda ning keeldub kriminaalhooldusest. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et B.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. B.H on vangistuse jooksul 4 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema käitumist ja suhtumist kehtestatud korda. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. B.H nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. B.H on 5 korda kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest) vanglas viibib teist korda . Korduvalt karistatud väärteokorras narkootikumide ja alkoholi tarvitamise eest, pisivarguste, avaliku korra rikkumise ja liikluseeskirjade rikkumise eest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt B.H oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ning pani toime uue kuriteo. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna B.H on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel elukoht, mis ei võimalda teostada kriminaalhooldust, mis eeldab kontrollnõuete täitmist, sh kohtu määratud elukohas elamist ja sellest mittelahkumist kriminaalhooldaja loata. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada negatiivse mõju tema käitumisele. Isiku kuritegelik käitumine viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (varasemalt karistatud Alkoholiseaduse ja NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Ülaltoodust võib järeldada, et B.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt isiku allutamine käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest ega täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu B.H vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.