Kohtulahend

1-13-10965

1-13-10965 Seega pani Z.T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Men etlusk äik ja koh tu otsu se põ hjend us ed Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruta Rammo, süüdistatav Z.T ja tema kaitsja Eva Rivis sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.09-24.09.2013, s.o. 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Z.T-le mõistetud ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Z.T suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Z.T ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu. Vastavalt KrMS § 45 lg 4 p 1 sätetele Z.T ei nõudnud kaitsjat kohtulikule arutamisele. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Z.T kuulub KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtuistungil taotles süüdistatavav menetluskulude ajatamist, kuna tegemist on koheseks maksmiseks liiga suure summaga. Isik jõuab tasuda menetluskulud hiljemalt 10 kuu jooksul. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude hüvitamise osas KrMS § 180 lg 2 ja lg 3, mis annavad kohtule võimaluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel süüdistatava vastutuse ulatust ja varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 313 lg 1p 7 sätteid, s.t pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 10 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kaitsetasu 72 eurot ja KrMS

1-13-10965 § 179 lg 2 p 1 alusel sundraha 532.50 eurot. Menetluskulud kokku 604.50 eurot tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 10 (kaheteistkümne) kuu jooksul vähemalt 60.45 eurot kuus. Asitõendid: • ümbrik ja 2 XXX Vangla kviitungit nr 047649, mis asuvad kriminaaltoimikus, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtunik Kristina Väliste/allkiri, pitsat/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.