Kriminaalasi nr. 1-13-11171
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1 – 13 – 11171
Kohtukoosseis
kohtunik Alari Möldre
Kohtuistungi sekretär
Helen Aasma
Ringkonnaprokurör
Leelet Kivioja S.V süüdistuses KarS § 344 lg. 1, KarS § 345 lg. 1, KarS § 201 lg. 1 ja KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi kokkuleppemenetluses.
Kriminaalasi
Süüdistatav
S.V , isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel: haridus: põhiharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX, käesoleval momendil kannab vabaduskaotuslikku karistust Vanglas. Varem kriminaalkorras kahel korral karistatud, neist viimasel korral: 03.04.2013.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 184 lg. 2 p. 1,2, KarS § 392 lg. 2 p. 2, KarS § 185 lg. 2 p. 2, 3 ja KarS § 349 järgi ning kohaldades KarS § 64 lg. 1 sätteid lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 4 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendatud mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.03.2011.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra ning mõistetud lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat, 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning S.V karistuse kandmise algust hakati arvestama alates 12.09.2012.a. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Kaitsja
Süüdi tunnistada S.V KarS § 344 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. Süüdi tunnistada S.V KarS § 345 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 (viis) kuud. Süüdi tunnistada S.V KarS § 201 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. Süüdi tunnistada S.V KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg. 1 ja KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus lugedes käesoleva otsusega mõistetud karistus – 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust kaetuks raskema, s.o. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.04.2013.a. otsusega mõistetud karistusega, s.o. vangistusega 4 (neli) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva ning mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda eelmise kohtuotsuse järgi kinnipidamise päev, s.o 12.09.2012.a. Tsiviilhagid: • •
VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista S.V-lt tsiviilhagi OÜ Placet Group kasuks summas 5200 (viis tuhat kakssada) eurot. Tsiviilhagi tasuda OÜ Placet Group arveldusarvele XXXXXXXXXXX Swedbankis. KrMS § 310 lg. 1 alusel jätta XXX tsiviilhagi sõiduki omastamisega tekitatud kahju nõudes summas 9500 (üheksa tuhat viissada) eurot rahuldamata. (Sõiduauto Mercedes Benz A150, reg. nr. XXX kuulub tagastamisele XXX kohtuotsuse jõustumisel).
Asitõendid: • Sõiduauto Mercedes Benz A150, reg. nr. XXX (asub käesoleval hetkel Põhja prefektuuri valvega parklas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinnas), sõiduki registreerimistunnistus XXX ja võti (asuvad hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel XXX. • 25.07.2011.a koostatud müügileping, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
S.V on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema võltsis kohtueelse menetlusega kindlakstegemata kohas ja ajal, kuid enne 26.07.2011.a sõiduauto Mercedes Benz A150, reg. nr. XXX müügilepingut, nimelt koostas ja allkirjastas ilma omaniku teadmata müügilepingu, mille kohaselt XXX müüs sõiduki S.V ́ule, eesmärgiga omandada XXX kuuluva sõiduauto suhtes omaniku õigused. Seega pani S.V toime KarS § 344 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Samuti süüdistatakse S.V ́ut selles, et tema kasutas 26.07.2011.a Tallinnas, aadressil Mäepealse 19 asuvas Maanteeameti Põhja Regionaalbüroos eelnevalt enda poolt võltsitud XXX kuuluva sõiduauto Mercedes Benz A150, reg. nr. XXX, müügilepingut, eesmärgiga omandada XXX kuuluva sõiduauto suhtes omanikuõigused, esitades võltsitud müügilepingu kui dokumendi, mis tõendab tema õigust nimetatud sõiduauto omandamiseks ja Maanteeameti liiklusregistris enda nimele vormistamiseks. Seega pani S.V toime KarS § 345 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Samuti süüdistatakse S.V ́ut selles, et tema pööras 26.07.2011.a Tallinnas ebaseaduslikult enda kasuks enda seaduslikus valduses oleva, kuid XXX kuuluva sõiduauto Mercedes Benz A150, reg. nr. XXX, vla 2005, väärtusega ca 9500 EUR, taotledes nimetatud sõiduki liiklusregistris enda nimele vormistamist ja esinedes pärast nimetatud taotluse rahuldamist avalikkuse ees nimetatud sõiduki seadusliku omanikuna. Seega pani S.V toime KarS § 201 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Samuti süüdistatakse S.V ́ut selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, sõlmis varalise kasu saamise eesmärgil 26.07.2011.a Tallinnas OÜ Placet Group kontoris OÜ-ga Placet Group laenulepingu nr XXX laenusumma 5 000 EUR saamiseks. S.V esitas OÜ-le Placet Group teadvalt võltsitud andmed selle kohta, otsekui oleks ta
laenulepingu tagatiseks seatud sõiduauto Mercedes Benz A150, reg nr XXX, vla 2005, tegelik omanik. Eelnevaga lõi S.V liisinguandjale tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mistõttu sai S.V sõlmitud laenulepingu alusel OÜ-lt Placet Group laenu 5000 EUR, mida S.V vastavalt oma varasemale teoplaanile ei plaaninudki OÜ-le Placet Group tagastada. Seega pani S.V toime KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. Vastavalt KrMS § 245 alusel 07.01.2014.a. süüdistatav S.V, viimase kaitsja Alar Neiland ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Leelet Kivioja sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus S.V ́u karistamist KarS § 344 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega 3 kuud, KarS § 345 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega 5 kuud, KarS § 201 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega 3 kuud ning KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 6 kuud. Kuivõrd S.V pani käesoleva kuriteo toime enne Tartu Maakohtu 03.04.2013.a otsuse (kohtuasjas nr 1-13-1999) kuulutamist, palub prokurör mõista liitkaristuse vastavalt KarS § 65 lg. 1 sätetele ning vastavalt KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus kui kergem kaetuks Tartu Maakohtu 03.04.2013.a otsusega mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat 11 kuud 29 päeva. Vastavalt KarS § 65 lg. 1 ls-le 2 arvata Tartu Maakohtu 03.04.2013.a otsuse järgi ärakantud karistus (s.o kokkuleppe sõlmimise kuupäeva 07.01.2014.a seisuga vangistus 1 aasta 3 kuud 25 päeva) liitkaristusest maha ning ärakandmisele kuulub vangistus 3 aastat 8 kuud 4 päeva. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav S.V tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 344 lg. 1, KarS § 345 lg. 1, KarS § 201 lg. 1 ja KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav S.V selgitas, et 07.01.2014.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Leelet Kivioja, tema (S.V ) ja tema kaitsja Alar Neiland kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Leelet Kivioja ja kaitsja Alar Neiland selgitasid samuti, et nad jäävad 07.01.2014.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde S.V `ule mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.
Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava S.V poolt KarS § 344 lg. 1, KarS § 345 lg. 1, KarS § 201 lg. 1 ja KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine ning süüdistatava S.V käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 344 lg. 1, KarS § 345 lg. 1, KarS § 201 lg. 1 ja KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava S.V `u selgituse ning ringkonnaprokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav S.V on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb S.V temale esitatud süüdistuses KarS § 344 lg. 1, KarS § 345 lg.1, KarS § 201 lg. 1 ja KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab S.V süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
Käesolevas kriminaalasjas KrMS §-is 175 sätestatud menetluskulud puuduvad. Antud kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu XXX summas 9500 eurot. Tsiviilhagi kohaselt on hageja selgelt väljendatud nõude ehk hagi esemeks soov tagasi saada temale kuuluv sõiduk Mercedes Benz A 150 reg.nr XXX või antud sõiduki omastamisega tekitatud kahju nõue summas 9500 eurot. Samuti on esitanud tsiviilhagi kannatanu Placet Group OÜ summas 5200 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et Placet Group OÜ esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on kannatanule tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies mahus S.V ́ult väljamõistmisele. Kohus leiab, et XXX esitatud tsiviilhagi summas 9500 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja selgelt väljendatud nõude ehk hagi esemeks on soov tagasi saada temale kuuluv sõiduk Mercedes Benz A 150 reg.nr XXX ning milline ka kannatanule käesoleva kohtuotsuse alusel tagastatakse, ei ole põhjendatud S.V ́ult sõiduki omastamisega tekitatud kahju summas 9500 eurot väljamõistmine.
Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks sõiduauto Mercedes Benz A150, reg. nr XXX; sõiduki registreerimistunnistus XXX ja võti ning 25.07.2011.a koostatud müügileping. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg. 3 p. 2 kohaselt asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et Mercedes Benz A150, reg. nr XXX, sõiduki registreerimistunnistus XXX ja võti kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele nende omanikule XXX. Tulenevalt KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel tuleb 25.07.2011.a koostatud müügileping kui dokument jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS §-dest 126 lg. 3 p.1 ja p. 2; § 175; 248 lg. 1 p. 5; 249; 310 lg. 1, 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.