Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
06.01.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-4271
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Õnnela Seinamets
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid F.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
F.T, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 25.03.2009 ja lõpp 12.06.2014
Kohtuasja läbivaatamise aeg
30.12.2013, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta F.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 04.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.T on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 08.02.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-4271 KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust, KarS § 122 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 (viis) kuud vangistust ning KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 alusel suurendades üksikkaristusest raskeimat, mõisteti F.T-le
liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Valga Maakohtu 06.05.2003.a. otsusega nr 1-23/03 mõistetud karistuse 6 (kuus) aastat 11 (üksteist) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 2 (kahe) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva võrra, mis pöörati Tartu Maakohtu 15.04.2009.a. kohtumäärusega nr 1-07-7488 KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele ning mõisteti F.T-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 (viis) aastat 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust F.T-le hakati lugema alates 25.03.2009.a. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on keskmine. Kohtuistung: F.T avaldas kohtuistungil, et probleem on selles, et ta pere on Ukrainas. Vabanemise vastu ei ole tal midagi, kuid küsimus on selles, kas tal lubatakse Eestist lahkuda ning siis tagasi tulla. Kinnipeetav tahab Ukrainasse minna, oma sõbrannaga abielluda ning siis Tallinnasse naasta. Kinnipeetav tunnistas, et tal olid sõltuvusprobleemid. Probleemid olid alkoholiga ning sellisel juhul ei ole inimene väga adekvaatne oma otsuseid tegema ja mõistma nende tagajärgi. Probleemi alkoholiga enam ei ole ning poes käies ei teki tahtmist alkoholi osta, pigem on vastupidi ning alkohol seondub halbade mälestustega. Kinnipeetav avaldas, et on tutvunud kriminaalhooldaja seisukohaga ning arvab, et kriminaalhooldaja märkis seisukohta, et kinnipeetav keeldus kriminaalhooldusest, kuna kinnipeetav mainis elukohana Ukrainat. Esmajärjekorras peab kinnipeetav vajalikuks töö leidmist ja elupinna taotlemist. Töökoha leidmises ei näe probleemi, kuna kui inimene tahab tööd teha, siis ta leiab ka töökoha. Prokurör F.T vabastamist ei toeta. Isik soovib minna Ukrainasse ning kaua ta seal viibib pole teada, seega palub prokurör jätta vangla taotlused rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isikul puudub kindel töökoht. Kinnipeetaval puudub pikaajalisem töökogemus ning tööoskused. Vabaduses aitas toimetulekul ema. Isik on kuritegusid toime pannud rahalise kasusaamise eesmärgil. Peale vabanemist ei ole isikul garanteeritud elukohta. Kuivõrd kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht ja eelnevad kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis on oht uue kuriteo toimepanemiseks materiaalse kasu saamise eesmärgil kõrge. Kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht ning kinnipeetav ei soovi ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Kinnipeetavale on nõus ajutist elukohta pakkuma tema ema, kuid kinnipeetav ei soovi ema juurde elama minna. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabanemise järel minna oma elukaaslase juurde Ukrainasse, seal abielluda ning seejärel naasta Eestisse. Isik on keeldunud kriminaalhooldusest põhjusel, et ta soovib minna Ukrainasse peale vabanemist vanglast, kuid kui ta vabastatakse ennetähtaegselt kriminaalhoolduse alla, siis pole tal võimalik Eestist lahkuda vähemalt ühe aasta jooksul.
Kohus on seisukohal, et kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on vabastatud ühel korral ennetähtaegselt, kuid ta jätkas kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava puhul on alkohol kuritegude toimepanemisel riskiteguriks. Isiku enda sõnul on ta vabaduses olles tarvitanud alkoholi suurtes kogustes ning alkoholi joobes on muutunud kergesti ärrituvaks ning vägivaldseks. Kinnipeetava enda sõnul on ta kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetav väidab, et vabanedes oskab ja soovib alkoholist loobuda, kuna mõistab, et alkohol ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde. Kohtul puudub veendumus, et vabanedes oleks see risk maandatud ja ta ei jätka alkoholi tarbimist ning kuritegude toimepanemist. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi, seda olukorras, kus kinnipeetava puhul on oht alkoholi liigtarvitamiseks kõrge ning kinnipeetav soovib Eestist lahkuda. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.