Kohtulahend

1-13-8800 2.1.1.maksta riigituludesse 500 (viissada) eurot; 2.1.2.hüvitada kriminaalmenetluse kulu 22 senti. 2.3.Kui Erlend Kotkas ei täida talle käesoleva määruse punktis 2.1 (alapunktides 2.1.1-2.1.2) pandud kohustusi uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.

ASJAOLUD

Süüdistus Kristjan Kotkas`t süüdistatakse selles, et tema tungis 20.aprillil 2011 öösel kella 00.00-02.10 vahelisel ajal Lääne maakonnas Noarootsi vallas S-N külas asuva S ** ja selle esisel platsil juures kallale sinna vargile läinud M Ma, alaealisele M R ja K Ve, kelle suhtes kasutas peale nende tabamist füüsilist vägivalda. Kristjan Kotkas tungis * kallale kõigepealt K V, keda lõi ühel korral rusikas käega näo piirkonda, mille tagajärjel K V kukkus pikali. Seejärel peksis Kristjan Kotkas M M rusikas käega näo piirkonda, misjärel haaras turjast kinni ja väänas *põrandale pikali. Seejärel tungis ta kallale alaealisele M R, keda lõi ühel korral rusikas käega näkku nina piirkonda, mille tagajärjel viimane kukkus pikali ning Kristjan Kotkas lõi ühel korral jalaga maaslamavat M R kõhu piirkonda. Seejärel käskis Kristjan Kotkas maaslamavaid M M, K V ja alaealist M R püsti tõusta ning väljuda * ning kui M R väljumisel komistas, tõukas Kristjan Kotkas M R nii, et viimane lõi oma pea vastu * seisvat autokapotti. Õues käskis Kristjan Kotkas M M, K V ja alaealist M R heita * ette pikali maha, misjärel jätkas kehalise väärkohtlemise toimepanemist, lüües maaslamavat K V ühel korral jalaga kõhu piirkonda ja ühel korral näo piirkonda ning maaslamavat M M kahel korral jalaga näo ja keha piirkonda. Peale selle käskis Kristjan Kotkas M R inimväärikust alandades teha kükke ning ähvardas viimast tervisekahjustuse tekitamisega, lubades kannatanut kükitamise katkestamisel lüüa jalaga näkku, kusjuures kannatanul M R oli tema suhtes varem toime pandud vägivallategusid arvestades ka reaalne alus karta ähvarduse täideviimist. Sellise tegevusega võttis Kristjan Kotkas kannatanutelt ka vabaduse Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 20 sätestatud seadusliku aluseta, kuna käskis kannatanutel * esisel platsil kõhuli heita ja nõudis õues porisel maapinnal maaslamamist, kasutades samaaegselt maaslamavate kannatanute suhtes füüsilist vägivalda. Sellega takistas ta kannatanute liikumist ja abi kutsumist, võttes omastamise tahtluseta M R ka mobiiltelefoni ja kõik taskutes olevad isiklikud esemed ning K V mobiiltelefoni ja sõiduki Ford Sierra registreerimismärgiga * süütevõtme. Peale seda helistas Kristjan Kotkas R M ja käskis teda sõita koheselt S töökoja juurde, ähvardades viimast temale endale ja tema sõpradele tervisekahjustuse tekitamisega, lubades kannatanut kohale mitteilmumise juhul üles otsida ja läbi peksta, samuti jätkata kehalist väärkohtlemist ja aluseta vabaduse võtmist tema sõpradelt M R, M M ja K V, kusjuures kannatanul R M oli tema sõprade

1-13-8800 suhtes varem toime pandud vägivallategusid ning ähvarduste sisu arvestades ka reaalne alus karta ähvarduse täideviimist. Peale R M saabumist keda lõi Kristjan Kotkas teda ühel korral rusikas käega näkku põse piirkonda, mille tagajärjel viimane kukkus pikali ning seejärel peksis maaslamavat R M jalgadega näo- ja keha piirkonda, tekitades oma kuriteoga kannatanule R M tahtlikult füüsilist valu. Kella 02.00 paiku saabus sündmuskohale ka Erlend Kotkas, kes samuti peksis R M jalgadega näoja keha piirkonda, tekitades oma kuriteoga kannatanule R M tahtlikult füüsilist valu. Kristjan Kotkas ja Erlend Kotkas jätkasid koos kannatanutelt M Mannilt, K V, M R ja R M vabaduse võtmist, nõudes neilt kõhuli lamamist ning takistades nende liikumist ja abi kutsumist. Kristjan Kotkas võttis ära R M mobiiltelefoni, kõik taskutes olevad isiklikud esemed ja sõiduki BMW registreerimismärgiga * süütevõtme, kuni 20.aprillil 2011 kell 02.10 Erlend Kotkas teatas politsei juhtimiskeskuse telefoninumbrile 110 kuriteos kahtlustatavate kinnipidamisest. Sellise tegevusega tekitati kannatanutele füüsilist valu ning lühemaajalised tervisekahjustused-M M

*, K V *, M R *.

Sellise tegevusega pani Kristjan Kotkas toime teise inimese peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Sama tegevusega pani Kristjan Kotkas toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama tegevusega pani Kristjan Kotkas grupis Erlend Kotkaga toime teiselt inimeselt, sealhulgas nooremalt kui kaheksateistaastaselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 136 lg 2 järgi. Peale selle võttis Kristjan Kotkas, eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo tõendamiseseme asjaolude tuvastamist, grupis Erlend Kotkaga, 20 aprillil 2011 kella 02.10-03.00 vahelisel ajal Lääne maakonnas Noarootsi vallas SN külas asuva S ** kaks Erlend Kotkale kuuluvat valuvelge, millised tõstsid töökoja lähedal asuva K Vaskele kuuluva sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga * pagasiruumi. Samuti võtsid nad S ** jahutusradiaatori, millise tõstsid töökoja esisel platsil asuva R M kuuluva sõiduauto BMW registreerimismärgiga * pagasiruumi, luues sellega ettekujutuse nimetatud esemete vargusest K V, M R ja M M poolt, kuna Erlend Kotkas oli kell 02.10 teatanud politsei juhtimiskeskuse telefoninumbrile 110 varguses kahtlustatavate kinnipidamisest. Sellise tegevusega pani Kristjan Kotkas toime tõendi kunstliku loomise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 316 järgi. Erlend Kotkas`t süüdistatakse selles, et tema, 20 aprillil 2011 kella 02.00-02.10 vahelisel ajal Lääne maakonnas Noarootsi vallas S-N külas asuva S ** kasutas füüsilist vägivalda maaslamava R M suhtes, keda peksis jalgadega näo ja keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Samuti võttis ta grupis Kristjan Kotkaga Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 20 sätestatud seadusliku aluseta kannatanutelt M M, K V, alaealiselt M R ja R M vabaduse, nõudes neilt porisel maapinnal kõhuli lamamist ning takistades nende liikumist ja abi kutsumist, kasutades samal ajal R M suhtes füüsilist vägivalda. Nimetatud isikute suhtes oli varem kasutanud samas kohas füüsilist vägivalda Kristjan Kotkas, kes samuti nõudis kannatanutelt kõhuli lamamist ning oli ära võtnud mobiiltelefonid varem ka M R ja K V. Kristjan Kotkas võttis ära R M mobiiltelefoni, kõik taskutes olevad isiklikud esemed ja sõiduki BMW registreerimismärgiga * süütevõtme, kuni 20.aprillil 2011 kell 02.10 Erlend Kotkas teatas politsei juhtimiskeskuse telefoninumbrile 110 kuriteos kahtlustatavate kinnipidamisest. Sellise tegevusega pani Erlend Kotkas toime teise inimese peksmise, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Sama tegevusega pani Erlend Kotkas grupis Kristjan Kotkaga toime teiselt inimeselt, sealhulgas nooremalt kui kaheksateistaastaselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 136 lg 2 järgi.

1-13-8800 Peale selle võttis Erlend Kotkas, eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo tõendamiseseme asjaolude tuvastamist, grupis Kristjan Kotkaga, 20 aprillil 2011 kella 02.10-03.00 vahelisel ajal Lääne maakonnas Noarootsi vallas S-N külas asuva S ** kaks Erlend Kotkale kuuluvat valuvelge, millised tõstsid töökoja lähedal asuva K V kuuluva sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga * pagasiruumi. Samuti võtsid nad S ** jahutusradiaatori, millise tõstsid töökoja esisel platsil asuva R M kuuluva sõiduauto BMW registreerimismärgiga * pagasiruumi, luues sellega ettekujutuse nimetatud esemete vargusest K V, M R ja M M poolt, kuna Erlend Kotkas oli kell 02.10 teatanud politsei juhtimiskeskuse telefoninumbrile 110 varguses kahtlustatavate kinnipidamisest. Sellise tegevusega pani Erlend Kotkas toime tõendi kunstliku loomise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 316 järgi.

PROKURÖRI TAOTLUS

Prokurör esitas 6.01.2014 kohtule alljärgnevad taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks K.Kotkas ja E.Kotkas suhtes Kristjan Kotka süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et Kristjan Kotkas on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Teda süüdistatakse küll neljas teise astme kuriteos, kuid sisuliselt on faktiliste asjaolude poolest tegemist ühe kuriteoga, kuna tegemist on üksteisele vahetult järgnevate ja omavahel seotud tegevustega, mis kuuluvad kvalifitseerimisele nelja erineva KarS eriosa paragrahvi järgi. Tegemist on keskmise raskusastmega teise astme kuritegudega, mille eest on seadusandja raskeima karistusena näinud ette vangistuse ühest aastast viie aastani. Kuritegu on pandud süüdistatava poolt toime 2011 aprillis, millest nähtuvalt on selle toimepanemisest möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg - peaaegu kolm aastat. Selle aja jooksul ei ole süüdistatav uusi süütegusid toime pannud, mistõttu tema ühiskonnaohtlikkus ei ole suur. Väikest ühiskonnaohtlikkust näitab ka asjaolu, et tegemist on kõrgharidusega vabaabielus oleva isikuga, kelle ülalpidamisel on üks alaealine laps. Tema töökohast *** kus ta töötab *, saadetud iseloomustus on positiivne. Kristjan Kotka süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et kannatanute ründamine ja nende kinnipidamine oli ajendatud kannatanute enda õigusvastasest käitumisest, mis eelnes vahetult süüdistatava poolt toimepandud kuritegudele. Kannatanud M M, K V ja M R tungisid sisse Kristjan Kotka * kuuluvasse *, kust püüdsid varastada Kristjan Kotka * Erlend Kotkale kuuluvaid valuvelgi. Selle kuriteo toimepanemist on kannatanud ise tunnistanud. Kirjalikest tõenditest nähtuvalt ei ole kuritegudega kannatanutele suurt füüsilist kahju tekitatud. Tsiviilhagisid pole esitatud. Käesoleval ajal kannatanutel süüdistatavate vastu pretensioone ei ole ja nad ei soovi enam süüdistatavate karistamist ning on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Arvestades süüdistatavate isikuid, pika aja möödumist kuriteo toimepanemisest ning kannatanute arvamust kriminaalasja edasise menetlemise kohta on avalik menetlushuvi kriminaalasjas ära langenud. Seetõttu on võimalik Kristjan Kotkast positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks maksta teatud summa riigituludesse. Kriminaalasjas on tekkinud menetluskulu: kohtueelses menetluses kriminaaltoimiku materjalist kaitsjatele koopia tegemise kulu kokku 0,45 eurot /II kd tl 9/, mis kuulub hüvitamisele mõlema süüdistatava poolt võrdsetes osades. Kristjan Kotkale on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult:

1-13-8800 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus Kristjan Kotka suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata Kristjan Kotkale kohustuseks 05.juuliks 2014: a) maksta riigituludesse 500 eurot, b) hüvitada kriminaalmenetluse kulud 0,22 eurot. Erlend Kotka süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et Erlend Kotkas on varem kriminaalkorras karistamata isik. Teda süüdistatakse küll kolmes teise astme kuriteos, kuid sisuliselt on faktiliste asjaolude poolest tegemist ühe kuriteoga, kuna tegemist on üksteisele vahetult järgnevate ja omavahel seotud tegevustega, mis kuuluvad kvalifitseerimisele kolme erineva KarS eriosa paragrahvi järgi. Tegemist on keskmise raskusastmega teise astme kuritegudega, mille eest on seadusandja raskeima karistusena näinud ette vangistuse ühest aastast viie aastani. Kuritegu on pandud süüdistatava poolt toime 2011 aprillis, millest nähtuvalt on selle toimepanemisest möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg - peaaegu kolm aastat. Selle aja jooksul ei ole süüdistatav uusi süütegusid toime pannud, mistõttu tema ühiskonnaohtlikkus ei ole suur. Väikest ühiskonnaohtlikkust näitab ka asjaolu, et tegemist on ’ * oleva isikuga, kelle *on üks **. Tema töökohast **’, kus ta töötas *, saadetud iseloomustus on positiivne. Käesoleval ajal töötab ta ***. Erlend Kotka süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et kannatanute ründamine ja nende kinnipidamine oli ajendatud kannatanute enda õigusvastasest käitumisest, mis eelnes vahetult süüdistatava poolt toimepandud kuritegudele. Kannatanud M M, K V ja M R tungisid sisse Kristjan Kotka * kuuluvasse *, kust püüdsid varastada Erlend Kotkale kuuluvaid valuvelgi. Selle kuriteo toimepanemist on kannatanud ise tunnistanud. Kirjalikest tõenditest nähtuvalt ei ole kuritegudega kannatanutele suurt füüsilist kahju tekitatud. Tsiviilhagisid pole esitatud. Käesoleval ajal kannatanutel süüdistatavate vastu pretensioone ei ole ja nad ei soovi enam süüdistatavate karistamist ning on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Arvestades süüdistatavate isikuid, pika aja möödumist kuriteo toimepanemisest ning kannatanute arvamust kriminaalasja edasise menetlemise kohta on avalik menetlushuvi kriminaalasjas ära langenud. Seetõttu on võimalik Erlend Kotkast positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks maksta teatud summa riigituludesse. Kriminaalasjas on tekkinud menetluskulu: kohtueelses menetluses kriminaaltoimiku materjalist kaitsjatele koopia tegemise kulu kokku 0,45 eurot /II kd tl 9/, mis kuulub hüvitamisele mõlema süüdistatava poolt võrdsetes osades. Erlend Kotkale on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus Erlend Kotka suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata Erlend Kotkale kohustuseks 05.juuliks 2014: a) maksta riigituludesse 500 eurot, b) hüvitada kriminaalmenetluse kulud 0,22 eurot.

1-13-8800

SÜÜDISTATAVATE SEISUKOHT

K.Kotkas ja E.Kotkas andsid kohtuistungil ütlusi, et on nõus menetluse lõpetamisega ja kohustuse panemisega, kohustuse mittetäitmise tagajärjed on arusaadavad, sama on nad oma allkirjadega kinnitanud ka kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlustel.

KAITSJATE SEISUKOHT

Kaitsjad toetasid kohtuistungil prokuröri esitatud taotlust, leidsid, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalasjas kuulub menetlus lõpetamisele K.Kotkas ja E.Kotkas suhtes vastavalt prokuröri taotluses toodud asjaoludele. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus nõustub prokuröri taotlustes toodud seisukohtadega ja leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. KrMS § 202 lg 2 p 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks – tasuda kriminaalmenetluse kulud ja punkti 2 kohaselt – maksta kindel summa riigi tuludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud põhjendustega kohustuse panemise kohta ning menetlus tuleb käesoleval juhul lõpetada kohustuse panemisega määratud tähtajaks. Menetluskulud. Tl 9 II kd on kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemisega tekkinud kulude arvestus, mille kohaselt koopiate tegemise kulu on olnud 0,45 eurot. Kumbki süüdistatava peab hüvitama kriminaalmenetluse kulu 0,22 eurot. Tõkend Kristjan Kotkas suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 225 I kd/, mis tuleb tühistada. Erlend Kotkas suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 255 I kd/, mis tuleb tühistada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3, 4, § 385 p 10, § 408 lg 1 kohus leiab, et prokuröri taotlused kuuluvad rahuldamisele ja kriminaalasjas kuulub menetlus K.Kotkas ja E.Kotkas suhtes lõpetamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.