Kohtulahend

Peale vabanemist töökoht puudub. Tasumata rahalisi nõudeid 7624,79 eurot, vabanemisfondis 157 eurot. Isikul ei ole lähedasi sõpru, pigem kriminaalse hoiakuga või alkoholilembelised tuttavad. Isikul on diagnoositud alkoholism. Alkoholijoobes kaotab ohutaju, muutub agressiivseks, korduvalt sooritanud vägivalla kuritegusid ka tuttavate suhtes. Isik käis aastatel 2005-2006 kasiinos mängimas. Isikut on kriminaalkorras karistatud kümnel korral. Kuriteod pani toime sõltuvusprobleemide, kättemaksu ja rahalise kasusaamise eesmärgil. Arvestades korduvaid seaduserikkumisi, ei ole varasemalt suutnud teadvustada enda kuritegeliku käitumisega seotud riske. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vajab toimetulekuks abi ja toetust. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt puudub S.I vabanemisel elukoht ja sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetaval puudub isikutunnistus. Prokurör avaldas, et kuna isikul puudub alaline elukoht, ei ole käitumiskontrolli määramine põhjendatud ega praktiliselt võimalik. S.I avaldas, et ta ei ole kriminaalhooldusest huvitatud. Pärast vabanemist sõidab xxx, kus talle on lubatud abi ja toetus kiriku kaudu. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et S.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s

sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega tahtliku kuriteo eest karistatud 3 aasta 8 päevase vangistusega, ning varasemalt oli ta karistatud samuti tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Seega S.I on isik, kelle puhul on täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused. Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ning alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki S.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. S.I on kriminaalkorras karistatud 10 korda. Enamus S.I poolt toimepandud kuriteod on varavastased ja isikuvastased kuriteod, kuid on ka toime pannud avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja vägivalla võimuesindaja suhtes. Isikut on ka karistatud tingimusliku karistusega, kuid karistus pöörati täitmisele. Käesoleval ajal kannab karistust raskete tervisekahjustuste tekitamise, kehalise väärkohtlemise ja varguste toimepanemise eest. Enne vangistust kinnipeetaval oli suuri probleeme alkoholi tarvitamisega

ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et S.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. KarS § 87-1 võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Vanglast vabanemisel puudub S.I kindel elukoht. Karistusjärgse kontrolli kohaldamine tähendab eelkõige KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustust. Nende hulgas on kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas ehk süüdimõistetul peab olema käitumiskontrolli ajal kindel elukoht, kust teda on võimalik kätte saada ning tema üle järelevalvet teostada. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). S.I elukoha puudumisel käitumiskontrolli teostamine ei ole võimalik. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, jätab selle kohaldamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Inna Kirsipuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.