Kohtulahend

2.1.2 rahuldada täielikult Saarepeedi Vallavalitsuse tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt I.T-lt ja alaealiselt M.N.alt või tema seaduslikult esindajalt 1 878 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 23 senti Saarepeedi Vallavalitsuse kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt I.T-lt, alaealiselt R.Klt või tema seaduslikult esindajalt ja alaealiselt M.N.alt või tema seaduslikult esindajalt 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: 2.2.1 alaealiselt H.R.lt või tema seaduslikult esindajalt 398 (kolmsada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 25 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2014.a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 33 (kolmekümne kolme) euro ja 19 sendi tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 alaealiselt M.N.alt või tema seaduslikult esindajalt eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 404 (nelisada neli) eurot ja 25 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2014.a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 33 (kolmekümne kolme) euro ja 88 sendi tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.3 I.T-lt 398 (kolmsada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 25 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2014.a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 33 (kolmekümne kolme) euro ja 19 sendi tasumine; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.4 alaealiselt R.Klt või tema seaduslikult esindajalt 446 (nelisada nelikümmend kuus) eurot ja 25 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2014.a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 37 (kolmekümne seitsme) euro ja 19 sendi tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel järgnevad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis olevad asitõendid: kaks tühja Mõrnaja pudelit, kolm tühja VanaTallinna pudelit, kaks tühja limonaadi pudelit, Vana-Tallinna pudel, rummipudel ja Gini pudel; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Katrin Tamrele 36 (kolmkümmend kuus) eurot, Raul Tosmannile 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja Nikolai Kõivule 36 (kolmkümmend kuus) eurot. Selgitused kohtuotsusele 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318- 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.4 kohus võib noorema kui kaheksateistaastase isiku allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu kaheksateistaastaseks saamiseni. 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-11563“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383-392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

pudelit valget viina „Mõrnaja na moloke“ väärtusega kokku 23,70 €. Sissetungimisega põhjustati OÜ-le Õieste varalist kahju 61,40 €;

külas Koolmeistri tn 2, OÜ Õieste kuuluvasse kauplusesse. Sissetungimise katsega põhjustati OÜ-le Õieste varalist kahju 65€.

25€, oranži käepidemega lauanoa väärtusega 5 €, laualambi koos elektripirniga väärtusega kokku 10 € ja väärtuseta karbi knopkasid, purgi mett, luubi. Kokku põhjustati vargusega kahju 575 €;

2) M.N. KarS § 203, KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, kuid karistusest vabastamises ja tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamises – käitumiskontrollile allutamine vastavalt KarS § 75 sätestatule 1 aastaks. KarS § 75 lg 1 kohaselt on M.N. kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – Viljandi mk Viljandi vald Kokaviidika küla Viidika talu; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et M.N. ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et M.N. peab jätkama hariduse omandamist või otsima endale töökoha. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et M.N. peab osalema sotsiaalprogrammis. 3) I.T KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud. KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud. KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui I.T 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – Viljandi maakond Viljandi vald Saarepeedi küla Kase tee 5; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et I.T peab jätkama hariduse omandamist või otsima endale töökoha. 4) R.K KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, kuid karistusest vabastamises ja tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamises – käitumiskontrollile allutamine vastavalt KarS § 75 sätestatule 10 kuuks. KarS § 75 lg 1 kohaselt on R.K kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – Viljandi mk Viljandi vald Välgita küla Halli talu; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et R.K ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et R.K peab jätkama hariduse omandamist või otsima endale töökoha. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et R.K peab osalema sotsiaalprogrammis.

(VÕS) 53.

peatüki 1. jaos ( ; (§ 1043 – § 1055). VÕS § 1043 ( ) kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 ( ) lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1053 (Vastutus laste ja hoolduse alla antud isikute tekitatud kahju eest) lg 2 kohaselt vastutavad vanemad või eestkostja, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 (Lapse esindamine) lg 1 kohaselt on lapse seaduslik esindaja hooldusõiguslik vanem. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Sama sätte lg 2 järgi esindab vanem last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või talle on selles asjas PKS § 119 kohaselt otsustusõigus üle antud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 ( ) lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Süüdistatavad on hagid õigeks võtnud, nad on tekitanud kahju õigusvastaselt ja hagid tuleb seoses õigeksvõtuga rahuldada. Mihkel Maala on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahju hüvitamiseks tsiviilhagi 436 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 1053 lg 2 ning PKS § 120 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt alaealiselt N.D-lt või tema seaduslikult esindajalt, alaealiselt M.N.alt või tema seaduslikult esindajalt ja alaealiselt R.Klt või tema seaduslikult esindajalt 436 eurot Mihkel Maala kasuks. Saarepeedi Vallavalitsus on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahju hüvitamiseks tsiviilhagi 1878,23 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 1053 lg 2 ning PKS § 120 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt I.T-lt ja alaealiselt M.N.alt või tema seaduslikult esindajalt 1 878,23 eurot Saarepeedi Vallavalitsuse kasuks. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahju hüvitamiseks tsiviilhagi 126 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 1053 lg 2 ning PKS § 120 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt I.T-lt, alaealiselt R.Klt või tema seaduslikult esindajalt ja alaealiselt M.N.alt või tema seaduslikult esindajalt 126 eurot Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli kasuks.

Süüdistatava I.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 96 eurot. Süüdistatava I.T kaitsja on esitanud kohtus aruande, mille kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 36 eurot. Süüdistatava R.K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 144 eurot. Süüdistatava R.K kaitsja on esitanud kohtus aruande, mille kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 18 eurot. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades süüdimõistetute ning nende perede majanduslikku olukorda vähendab kohus sundraha kõigil süüdimõistetutel poole võrra, 266,25 euroni. Samuti tuleb väljamõistetud menetluskulud kõigil süüdimõistetutel eelnimetatud põhjusel ajatada üheks aastaks. KrMS § 188 (Alaealise kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulud) kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalmenetluse kulud välja mõista alternatiivselt alaealistele ka nende seaduslikelt esindajatelt. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) alaealiselt N.D-lt või tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 266,25 eurot ja riigi õigusabi tasu 132 eurot (96 + 36) riigi kasuks; 2) alaealiselt M.N.alt või tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 266,25 eurot ja riigi õigusabi tasu 138 eurot (120 + 18) riigi kasuks; 3) I.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 266,25 eurot ja riigi õigusabi tasu 132 eurot (96 + 36) riigi kasuks; 4) alaealiselt R.Klt või tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 266,25 eurot ja riigi õigusabi tasu 180 eurot (144 + 36) riigi kasuks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.