Kohtulahend

SÜÜDISTUS

F.N süüdistatakse selles, et tema, 01.01.2014 kella 11.00 paiku, olles alkoholijoobes, viibides kodus aadressil Tallinn XXX, oma 11- aastase tütre XXX, 8-aastase tütre XXXja 8-aastase poja XXXjuuresolekul, lõhkus kodus erinevaid esemeid ja ähvardas oma abikaasat XXX kehavigastuste tekitamisega, nimelt võttis kätte pudeli ja ähvardas sellega viimasele vastu pead lüüa. Kuna F.N oli alkoholijoobes, agressiivse käitumisega ja on varasemalt korduvalt olnud vägivaldne kannatanu suhtes, oli XXXreaalne hirm oma elu ja tervise pärast ning tal oli alust karta ähvarduste täideviimist. Seega pani F.N toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist. Samuti tema, olles alkoholijoobes, 01.01.2014 kella 11.00 paiku, peale seda, kui oli ähvardanud XXX pudeliga vastu pead lüüa ning viimane oli palunud tal rahuneda, viibides kodus aadressil Tallinn XXX, oma eelpoolnimetatud alaealiste laste juuresolekul, lükkas XXXdiivanile pikali, istus talle peale, võttis kahe käega kaelast kinni ja pigistas, põhjustades seeläbi viimasele füüsilist valu ja punetavad kriimustused kaela piirkonnas. Seega pani F.N toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu ja tervisekahjustuse põhjustanud kehalise väärkohtlemise.

MENETLUS KOHTUS

Harju Maakohtus 3.jaanuaril 2014.a toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav F .N end temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi, enda ülekuulamist ei taotlenud, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohus uuris prokuratuuri taotlusel, kaitsja nõusolekul järgmisi kriminaalasjas kogutud tõendeid. - kannatanu XXX ütluseid /t.l 6-9/, millest nähtub, et 01.01.2014.a oli oma elukohas koos abikaasa F.N ja lastega. F.N oli tarvitanud alkoholi, ärkas hommikul kell 9.30, äratas kõik üles, hakkas skandaalitsema ja alkoholi tarvitama. Ähvardas kannatanut pidevalt, et lööb teda pudeliga vastu pead. Kannatanu palus tal rahuneda, kuna lapsed on sealsamas, kuid see teda ei peatanud. Muutus järjes agressiivsemaks, võttis pudeli kätte ja ütles, et lööb kannatanut. Seejärel lükkas ta kannatanu diivanile, istus tema peale ja hakkas kahe käega kägistama. Kannatanu tundis tugevat valu. Lapsed hakkasid nutma, tütar helistas politseisse. - isiku (kannatanu Jekaterina F.N) läbivaatuse protokolli koos fototabelitega /t.l 10-14/, millest nähtub, et 01.01.2014.a kell 14.05 on kannatanu XXX fikseeritud kehavigastused punetavad kriimud kaelal; - politseitöötaja ettekannet /t.l 2/, millest nähtub väljakutsele reageerinud politseiametniku ülevaade olukorrast; - tunnistaja XXX- väljakutsele reageerinud politseiametniku - ütlused /t.l 3-4/ millest nähtub, et 01.01.2014 kell 11.23 said nad patrullis olles väljakutse aadressile XXX, helistajaks oli 8aastane laps, kes teatas, et isa peksab ema. Kohale jõudes nägid nad, et korteri põrandal olid klaasikillud, naisterahvas XXXnuttis, korteris oli ka tema abikaasa F.N, samuti nende kolm last, kes nutsid ja olid väga hirmul. F .N oli tuvastatud joove 1,37 mg/l. - teabesalvestise vaatlusprotokolli /t.l 18-20/, milles on fikseeritud kõne politsei lühinumbrile 110, kus laps palub kiiresti politsei abi, kuna isa peksab ema; - indikaatorvahendi kasutamise protokolli /t.l 22/, milline tõendab, et F .N oli alkoholijoobes; - kahtlustatava F.N ütluseid /t.l 27-30/, millest nähtub, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Selgitab, et jõi uusaastaööl palju. Hommikul tahtis abikaasa juurde voodisse heita, emmata, aga abikaasa ei tahtnud. Seepeale süüdistatav vihastas, korraldas pogrommi, jõi veel viina. Naine palus maha rahuneda, kuid alkoholijoobe seisundis käitus ta ebaadekvaatselt. Mida ta abikaasale ja lastele rääkis ja mida tegi, seda ta täpselt ei mäleta, kuna oli purjus. Saab aru, et ei tohi juua, on valmis alkoholisõltuvust ravima, end kodeerima. - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.08.2013.a kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-13-7226 /t.l 34-39/, millest nähtub, et F.N on süüdi mõistetud KarS § 120 ja 122 järgi oma abikaasa ja alaealiste laste järjepidevas kehalises väärkohtlemises ning tapmisega ähvardamises ning teda karistati kuritegude kogumi eest vangistusega 2 aastat ja 6 kuud,

millest kohesele ärakandmisele kuulus vangistus 5 kuud, ning vangistust 2 aastat ja 1 kuu ei pööratud täitmisele tingimisi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud süüdistatava selgitused, kaitsja ja prokuröri seisukoha ning uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalikke tõendeid leiab, et F.N süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Esmalt on F.N-ile esitatud süüdistus KarS § 120 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, kannatanu XXXähvardamises tervisekahjustuse tekitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist. Nimelt nähtub kannatanu XXXkohtueelsel uurimisel antud ütlustest, et 01.01.2014.a hommikul oli tema abikaasa F.N alkoholi tarvitanud, väga agressiivses meeleolus, lõhkus nõusid, samuti ähvardas teda korduvalt, et lööb pudeliga vastu pead, võttis kätte pudeli ja ähvardas kannatanut sellega lüüa. Süüdistatavana üle kuulatud F.N kinnitas, et oli agressiivne, kuna oli joobes ja kannatanu lükkas tagasi tema lähenemiskatsed, seepärast korraldas „pogrommi“. Mida ta täpselt lastele ja naisele ütles, ta ei mäleta, kuna oli purjus. Seda, et F .N oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes, tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli /t.l 22/. Hinnates neid tõendeid kogumis, leiab kohus, et kannatanu XXXütlustega on tõendamist leidnud see, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas F.N ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega. Selleks et hinnata, kas F.N tegevus vastab KarS § 120 koosseisule, tuleb tuvastada, kas kannatanu ähvardamine oli veenev, selline, et kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et ka see KarS §-s 120 sätestatud kuriteo koosseisu tunnus on antud juhul täidetud. Nimelt nähtub kohtule esitatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.08.2013.a kohtuotsusest /t.l 34-39/, et F.N on varasemalt süüdi mõistetud KarS § 120 ja 122 järgi oma abikaasa ja alaealiste laste järjepidevas kehalises väärkohtlemises ning tapmisega ähvardamises, sellest otsusest nähtub muuhulgas, et F.N on varasemalt korduvalt olnud vägivaldne nii kannatanu XXXkui ka nende kolme alaealise lapse suhtes. Seega oli kannatanul ka 01.01.2014.a, kui F.N oli alkoholijoobes, muutus väga agressiivseks ning ähvardas teda pudeliga lüüa, taas põhjust tunda reaalset hirmu oma tervise pärast ning tal oli alust karta ähvarduste täideviimist. Kohus leiab, et kuigi F.N ise ei mäleta, milliseid sõnu ta kannatanu ja laste kuuldes kasutas, on tema süü selle kuriteo toimepanemises tõendatud ning ta on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Veel süüdistatakse F.N KarS § 121 järgi selles, et tema samal ajal ja samas kohas pani toime valu ja tervisekahjustuse põhjustanud kehalise väärkohtlemise ja nimelt lükkas XXXdiivanile pikali, istus talle peale, võttis kahe käega kaelast kinni ja pigistas, põhjustades seeläbi viimasele füüsilist valu ja punetavad kriimustused kaela piirkonnas. Kannatanu XXXütlustega /t.l 6-9/ on tõendamist leidnud F.N poolt vägivalla kasutamine tema suhtes, kannatanule tekitatud kehavigastused on tõendatud isiku läbivaatuse protokolli ja fototabelitega /t.l 10-14/, samuti tõendab vägivalla kasutamist F.N poolt kannatanu XXXsuhtes kaudselt ka teabesalvestise vaatlusprotokoll /t.l 18-20/, milles on fikseeritud kõne politsei lühinumbrile 110, kus 8-aastane XXX (XXX) palub kiiresti politsei abi, kuna isa peksab ema. Tunnistaja – politseitöötaja XXXütlustega on tõendatud olukord sündmuskohal pärast juhtunut, siis kui saabus politsei /t.l 3-4/. Kuigi F .N ütlustest nähtub, et ta ise ei mäleta, milda ta kannatanule tegi, on kohtu hinnangul eelpool analüüsitud tõenditega tema süü ka KarS § 121 sätestatud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse külje moodustab teo toimepanemine vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et F.N on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et F.N olles isikuks, keda on varem karistatud KarS 120 ja 122 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest / t.l 34-39-40/ tarvitades kannatanu suhtes füüsilist vägivalda –lükates

kannatanu pikali, istudes talle peale ja kägistades teda kaelast kahe käega, pidi teadma, et selline tegevus tekitab kannatanule füüsilist valu. F.N varasem karistatus KarS § 120 ja 122 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest viitab kohtu hinnangul üheselt sellele, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes isiklike suhete pinnal tekkinud tülisid lahendab vägivalda kasutades.

KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Kriminaalasja on tõendamist leidnud, et F.N on otsese tahtlusega toime pannud teise astme kuritegusid, millised on kvalifitseeritud KarS § 120 ja KarS § 121 järgi, toimepandud kuriteod on lõpule viidud, isiku süüd välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole. F.N-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, või nendede puudumist, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.N karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavale karistuse mõistmiselt arvestab kohus seda, et F.N näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt KarS § 120 ja 122 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest karistatud oma abikaasa ja alaealiste laste järjepidevas kehalises väärkohtlemises ja tapmisega ähvardamises, käesolevas kriminaalasjas arutlusel olevad kuriteod on ta toime pannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Kohus arvestab sedagi, et eelmises kriminaalasjas oli F.N-ile eeluurimise ajaks kohaldatud tõkendit vahistamine, ta viibis vahi all 5 kuud, see osa karistusest on reaalselt ära kantud, kuid ilmselgelt ei teinud F .N varasemalt temale mõistetud karistusest õigeid ja asjakohaseid järeldusi, kuna vaid mõned kuud hiljem jätkas ta samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Kohus asub seisukohale, et F.N tuleb KarS § 120 ja 121 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest karistada reaalse vangistusega, arvestades karistuse kohaldamisel nii tema isikut kui ka kuriteo raskust. Arvestades seda, et kannatanule ei tekitatud raskeid vigastusi, samuti arvestades karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mõistab kohus F.N-ile liitkaristuseks toimepandud kuritegude eest 9 kuud vangistust, mida tuleb vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb liitkaristus moodustada varasema kohtuostusega F.N-ile mõistetud ärakandmata karistusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades asjaolu, et käesolevat kriminaalasja on menetletud kiirmenetluse korras, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel tuleb F.N-ilt välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise eest summas on 266,25 eurot ja kaitsjatasu summas 216 eurot, millised summad tuleb süüdistataval tasuda riigi tuludesse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.