Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29. novembri 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta süüdimõistetu Sigmar Valli kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 29. novembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sigmar Valli kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 96,00 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot, advokaat Eve Lainele tema poolt Sigmar Vallile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sigmar Vallilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 96,00 eurot riigituludesse. Sigmar Vallil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sigmar Valli 1-105363 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU
1.
S. Valli tunnistati Põlva Maakohtu 14.06.2005 otsusega süüdi KarS § 113 järgi oma ema tahtliku tapmise eest ja teda karistati 10 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise aeg algas 17.02.2005 ja lõppeb 16.02.2015.
2.Tartu Maakohtu 29.11.2013 määrusega jäeti S. Valli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, kuid kohus määras, et vangistusseaduse § 76 lg 3 sätestatu kohaselt võib S. Valli ennetähtaegset vabastamist uuesti kohtus menetleda 6 kuu möödumisel määruse jõustumisest. Maakohtu motiivid olid järgmised. 2.1 Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud kohtuistungil ära S. Valli ja tema kaitsja ning olles tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, asus seisukohale, et käesoleva ajahetke seisuga välistavad kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise toimepandud kuriteo ülirasked asjaolud. 2.2 S. Valli ennetähtaegselt vabastamine on kohtu arvates välistatud ka seetõttu, et tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. Teda on distsiplinaarkorras karistatud 12.08.2011, 04.11.2011, 06.12.2011, 28.11.2012, 12.08.2013, 12.09.2013 ja 26.11.2013. 12.09.2013 mõisteti talle karistuseks 10 ööpäeva kartserit selle eest, et ta vanglaametnikuga suheldes kasutas solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. 29.11.2013 istungil avaldas S. Valli, et käesolevalt ta viibibki kartseris seda karistust kandmas. Kohus leidis, et vaadates S. Valli käitumist vangistuses ei ole küllaldast alust järeldada tema asumist õiguskuulekale teele. Kuna distsiplinaarkaristusi on ka käesolevast aastast 3 ja neist 1 raske distsiplinaarrikkumise eest (12.09.2013), siis ei ole aastate lõikes täheldada S. Valli käitumise paranemist. Negatiivse asjaoluna nimetas kohus ka tema loobumist osalemast joovasõltlastele mõeldud taasühiskonnastavas programmis. Kuna S. Valli isiklikus toimikus kajastatud andmetel liigtarvitas S. Valli vabaduses alkoholi ja pani ka tapmise toime alkoholijoobes, siis tuleks talle kohtu arvates igati kasuks, kui ta osaleks alkoholi liigtarbimist käsitlevates taasühiskonnastavates programmides. 2.3 Positiivsena märkis kohus ära S. Valli poolt vangistuses taasühiskonnastava programmi „Eluviisitreening“ läbimise ja töötamise. Nimetatud asjaolusid ning ärakandmata karistusaja pikkust arvestades pidas kohus põhjendatuks anda S. Vallile võimaluse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse menetlemiseks 6 kuu möödudes käesoleva määruse jõustumisest. Kui selleks ajaks ei ole S. Vallile lisandunud uusi distsiplinaarkaristusi ja ta on osalenud vangla poolt pakutavates taasühiskonnastavates tegevustes, siis on tõenäosus, et ta vabaneb edaspidi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, suurem.
MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada S. Valli vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et S. Valli viibib vangistuses esmakordselt ja on reaalselt ära kandnud tunduvalt pikema karistusaja kui kaks kolmandikku temale mõistetud 10-aastasest karistusest. See on esmakordse vangistuse korral ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkiv piisav karistuse pikkus. 3.2 Ka kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ei ole kaitsja hinnangul asjaoluks, mis igal juhul ja eranditult välistaks süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. Vaatamata distsiplinaarkaristustele iseloomustatakse teda Tartu Vangla poolt motiveeritud ja tõsise töössesuhtumisega, hea suhtlemisoskusega, avatult ja probleemideta nii kaaskinnipeetavate
kui vanglaametnikega suhtleva kinnipeetavana, kes on positiivne ja hakkaja ning ei ärritu ega kaota enesevalitsemist. Väärib tähelepanu, et Tartu Vangla kui kinnipeetavat kõige paremini tundva institutsiooni seisukoht on S. Valli tingimisi ennetähtaegselt vabastamist toetav. 3.3 Kaitsja leiab ka, et kohus on ebaõigesti arvestanud S. Valli karistusaega negatiivselt iseloomustava asjaoluna tema loobumist joovasõltlastele mõeldud taasühiskonnastavas programmis osalemisest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt alustas S. Valli 09.08.2012 osalemist sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja teadmine,“ millest loobus pärast esimest kogunemist. S. Valli avaldas, et temas tekitas vastumeelsust programmi usuline taust. Kaitsja leiab, et isikul on põhiseaduslik õigus usuvabadusele, isegi kui ta kannab karistust vanglas. Samuti on usuvabaduse riivega tegemist juhul, kui usulise taustaga programmis osalemisest loobumist käsitletaks kinnipeetavat negatiivselt iseloomustava asjaoluna, olgugi et tegemist oli sõltuvusvõõrutusprogrammiga, mis iseenesest võiks olla S. Vallile vajalik.
3.4.Kaitsja on väljendanud ka arvamust, mille kohaselt tõenäosus, et S. Valli suudab vabanemisel alkoholi tarvitamisest loobuda, on suur, kuna vangistuses viibitud enam kui 8 aasta jooksul on tal see võimalus puudunud. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav tunnistab oma alkoholiprobleemi ja on valmis sellega tegelema. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening,“ mis hõlmab alkoholiprobleemide käsitlemist. S. Valli kinnitas kohtus, et ei soovi alkoholi tarvitada ja on vabanemisel nõus võtma vastava lisakohustuse ning osalema kriminaalhoolduse poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. 3.5 Kuivõrd S. Valli on vangistuses viibinud üle 8 aasta ja tema suhestus välismaailmaga on olnud minimaalne, vabaduses tal toetav sotsiaalvõrgustik puudub ja S. Valli enda kinnitusel on endine tutvusringkond teda vabadusel ootavast elukohast lahkunud, siis võib kaitsja arvates S. Valli kohanemine vangistuse ajal muutunud välisoludega osutuda keerukaks. Sellistel asjaoludel on just ennetähtaegsel vabanemisel isiku kohanemine eluga vabaduses vähem komplitseeritud, sest S. Valli jääks kriminaalhooldaja järelevalve alla, kes suudaks anda asjakohaseid nõuandeid ja suunata teda vajalikes asjaajamistes ja toimingutes. S. Vallil vajadus sellise toetuse järele on ilmne.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S. Valli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning kaitsja määruskaebus ei sisalda väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja kinnipeetav S. Valli tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks.
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades S. Valli poolt toime pandud raske kuriteo asjaolusid ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine käesolevalt põhjendatud. Vabastades ennetähtaegselt isiku, kes on tapnud teise inimese ja kes ka vangla range järelevalve tingimustes ei ole suutnud reeglitest kinni pidada ning on toime pannud korduvaid distsipliinrikkumisi, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning see ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Siinjuures rõhutab ringkonnakohus, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Isiku vastavust nendele tingimustele näitabki muuhulgas tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Kuivõrd S. Vallile on viimased distsiplinaarkaristused mõistetud alles septembris ja novembris (toime pandud 28.10.2013) tuleb asuda seisukohale, et tema rikkumised on toimunud kuni viimase ajani ning positiivseid püsivaid muutusi tema käitumisse tekkinud ei ole. Seega on S. Valli poolt karistuse
edasikandmine vajalik ja tal on võimalik näidata oma motiveeritust õiguskuulekalt käituda ja kehtestatud reeglitele alluda. Kaitsja poolt väidetud S. Valli tõsist töössesuhtumist ja head suhtlemisoskust tuleb küll pidada positiivseks, kuid mõningad positiivsed momendid isiku käitumises ei anna veel alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Samuti tuleb märkida, et maakohus on kinnipeetavat heast küljest näitavaid asjaolusid ka arvestanud ja andnud võimaluse tema asja menetlemiseks 6 kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest.
6.Kaitsja leiab ka, et kohus on ebaõigesti arvestanud S. Valli karistusaega negatiivselt iseloomustava asjaoluna tema keeldumist joovasõltlastele mõeldud taasühiskonnastavas programmis osalemisest. Ringkonnakohus märgib, et käsitledes kursusest loobumist küll negatiivse asjaoluna, ei rajane kohtuniku poolt S. Valli suhtes tehtud lõplik otsustus kinnipeetava sellisel keeldumisel, vaid kohtunik on vaadanud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis. Samas leiab aga ka ringkonnakohus, et isiku puhul, kes on alkoholijoobes toime pannud raske isikuvastase kuriteo ja kes vabaduses tarvitas alkoholi sagedasti, on osalemine talle pakutavates võõrutusprogrammides vajalik. Kuigi S. Valli on vangistuses viibinud juba pikka aega, tuleb tema võimalikku alkoholi tarvitamist siiski vaadata potentsiaalse ohutegurina uute kuritegude toimepanemisel. Seda eriti põhjusel, et kinnipeetaval puudub vabaduses toetav tugivõrgustik, kelle poole vajadusel pöörduda, tal ei ole töökohta ja ta peab eesseisvate raskustega ning vangistuse ajal muutunud välisoludega kohanemisega üksi hakkama saama. Kriminaalhooldusest tulenev kontroll ja suunamine on siinjuures küll abiks, kuid ringkonnakohtu hinnangul jääb sellest määruses eelnevalt märgitud asjaoludel väheks. Samuti puudub ringkonnakohtul, hinnates kinnipeetava vanglas toime pandud rohkeid distsipliinirikkumisi, veendumus selles, et ta suudaks vabaduses nõuetekohaselt täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja kohustusi.
7.Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.
8.S. Valli kaitsja advokaat E. Laine on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt S. Vallile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 2,00 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 96,00 eurot, sh käibemaks 16,00 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat E. Lainele Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 96,00 eurot, sh käibemaks 16,00 eurot, S. Vallile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu S. Vallilt välja.
Tiit Lõhmus
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.