lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3139/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 30.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
1-13-3139/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
30.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1024
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3139/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus04.04.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-3139

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2013. a Haapsalu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-3139

Kohtukoosseis Istungisekretär Erakorraline ettekanne

Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla Viru Vangla Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku R.Langi erakorraline ettekanne taotlusega pöörata täitmisele T.G-le (ik xxx, elukoht *) Pärnu Maakohtu 4.04.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Viru Vangla Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku R.Langi taotlus pöörata täitmisele T.G-le Pärnu maakohtu 04.04.2013 kohtuotsusega nr 1-13-3139 mõistetud karistus. 2.Edastada määruse ärakiri T.G-le, prokurörile M.Ulla ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Määrus jõustub selle tegemisest. Asjaolud Pärnu Maakohtu 4.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3139 mõistis kohus T.G süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistas vangistusega 8 kuud, millest oli ära kantud 2 päeva vangistust. Kohus asendas ärakandmata vangistuse üldkasuliku tööga 476 tundi, mis tuli ära teha 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus määras, et T.G teeb üldkasulikku tööd kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 20.04.2013. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 16.12.2013.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametniku R.Langi alljärgnev erakorraline ettekanne.

ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

Kohustuse mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 4.aprilli 2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-13-3139 mõisteti T.G süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud. Ärakandmata

1-13-3139 karistuseks loetud 7 kuud ja 28 päeva asendati 476 tunni üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Tähtajaks 19.aprill 2014.a. Lisakohustusena määras kohus T.G-le alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu. 9.novembril 2013.a kella 23.40 paiku pidas Kärdla politseijaoskonna vanemkomissar Moonika Raudsepp kinni T.G, kes oli avalikus kohas - Kärdla linnas Sadama tn 2Äalkoholijoobes olekus. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et tuvastati joove 1,278 mg/l. T.G suhtes alustati Kärdla politseijaoskonnas väärteomenetlus nr 2390,13,000742 ekspertiisiakti koostamisega Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS) alusel, sest esialgne narkotest oli positiivne THC-le (kanep) ja amfetamiinile. Uriiniproov saadeti laborisse tulemuste kontrollimiseks. 22.11.2013 saabunud ekspertiisiaktis nr. 391I on kokkuvõtlik sisu järgmine: Ekspertiisiks esitatud uriinist narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei leitud. Seega on tuvastatud, et narkootikume ei olnud tarvitatud ja T.G rikkus temale kohtu poolt määratud keeldu mitte tarvitada katseajal alkoholi.

KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

5.detsembril 2013.a kirjutas T.G seletuskirja juhtunu kohta, kus tunnistab, et tarvitas Hiiumaal sõprade sünnipäeval olles alkoholi. Olevat püüdnud piirduda vaid tervisenapsuga, kuid et kõik olid purjus ja ta ise polnud ammu alkoholi tarvitanud "tekkis alkoholi puudus" (tema väljendus) ja ta jõi end purju. Narkootikumide tarvitamist eitab kategooriliselt. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE T.G teeb temale määratud üldkasuliku töö tunde praeguseks juba endise Risti Vallavalitsuse heaks heakorra- ja abitöödena. Juhendajaks hr R K. Valdade ühinemisega seonduvalt midagi töökorralduses ei muutunud. 16.detsembri 2013.a seisuga on T.G teinud temale määratud 476-st tunnist ära 387 tundi üldkasulikku tööd, teha on veel 89 tundi. Juhutööde kõrvalt püüab noormees oma tunde jätkuvalt teha. Juhendajal on olnud etteheiteid T.G-le - ei tule lubatud päeval, kui on temaga arvestatud, tööle või ei teata mittetulemisest. Töö tempo ja kvaliteedi osas etteheiteid aga ei ole. Samas tuleb Janekit tunnustada ÜKT kohustuse täitmiseks tehtudjõupingutuste ja loobumiste eest. Nimelt peatas ta oma töösuhte OÜ -ga T E seniks, kui jõuab ära teha kohtu määratud töötunnid. Vaid üksikutel päevadel, kui endine tööandja on väga hätta jäänud, kutsutakse ta kokaks appi tagasi. Oma heitlikku suhtumist üldkasuliku töö tegemisse ongi T.G põhjendanud kokana töötamise vajadusega oma endisel töökohal, et elamisraha teenida. Muud sissetulekud puuduvad ning võlgadesse mattunud * Janekil abi loota ei ole. Registreerimiskohustust on hooldusalune täitnud rahuldavalt, vaid ühel korral, 17.oktoobril 2013.a ei tulnud määratud ajaks registreerimisele ja ei teatanud mittetulemisest.

KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA

Pöörata karistus täitmisele Kohtuotsus tuleks täitmisele pöörata otsuse tegemise päevaks tegemata jäänud üldkasuliku töö tundide ulatuses, kuid kohus võiks kaaluda võimalust asendada ka määratav reaalne vangistus üldkasuliku töö tundide tegemise kohustusega. Tööandjal on T.G-le pidevalt tööd anda ja noormees on näidanud, et ta suudab ja saab korralikult tööd teha. Kohtuistungil andis T.G ütlusi, et tõepoolest tarvitas sünnipäeval alkoholi, kõik käisid peale ja siis ei pidanud enam vastu, kahetseb. Saab aru, te alkoholi tarvitamine on põhjus, mis teda pahandusteni on viinud. Peab sellega tegelema. Muidu läheb karistuse kandmine hästi, tehtud on 443 tundi ÜKT-d, kui nüüd vangi ei pea minema, siis nelja päevaga saab ülejäänud tunnid ka tehtud. Peale seda kui karistus saab kantud, siis läheb kohe tööle tagasi, teda oodatakse. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtuistungil tõendi selle kohta, et T.G on tehtud 443 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kohus võiks karistust mitte täitmisele pöörata – Janekil on siht silme ees, tal on mitmeid häid tööpakkumisi olnud, eelmine töökoht hoiab temast kinni – see näitab, et ta on hinnatud kokk. Kohtu seisukoht

1-13-3139 KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Pärnu Maakohus tegi T.G suhtes süüdimõistva otsuse 04.04.2013. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et T.G on 09.11.2013 rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et kohtu poolt määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi – rikkumine T.G poolt on tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja T.G enda seletusega. Erakorralises ettekandes on kriminaalhooldaja taotlenud vangistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungi leidis kriminaalhooldaja, et kohus võiks kaaluda võimalust karistust mitte täitmisele pöörata, vaid lasta T.G karistus üldkasuliku tööna ära kanda. Kohus leiab, et kuigi on tõendamist leidnud, et T.G oli tarvitanud alkoholi, ei ole käeoleval ajal vajadust vangistuse täitmisele pööramiseks. Käesolev rikkumine on esimene ja T.G tunnistab rikkumist. T.G on teostanud üldkasulikku tööd kaheksa kuu jooksul ja tal on tehtud 443 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on veel 33 tundi. T.G kinnitas kohtuistungil, et ülejäänud tunnid teeb ka järgnevate päevade jooksul ära ja siis kui karistus on kantud, läheb kohe tööle tagasi. Kohus leiab, et T.G poolt toime pandud kohustuse rikkumine ei ole kõige muu positiivse kõrval käesoleval ajal selliseks asjaoluks, mis annaks põhjuse ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Kohus leiab, et T.G on suhtunud karistuse kandmisse tõsiselt ja üldkasulik töö karistusena on mõjutanud tema ellusuhtumist, ta on aru saanud, et oma tegude eest tuleb vastutada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata.

Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.