Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus N.Z ́it s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema isikuna, kes eelnevalt 11.06.2013a ja 30.06.2013a on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad varavastased süüteod, -16.augustil 2013a kella 17.37 ajal viibides Võru linnas Räpina mnt 4 asuva Rimi Eesti Food AS-le kuuluva kaupluse Võru Säästumarket müügisaalis süstemaatiliselt võõra vallasasja eba-seadusliku omastamise eesmärgil võttis ära ühe paki sigarette „Next Red“ väärtusega 2 eurot, peitis selle taskusse ning möödus kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi aga lõpule viimata, sest kaupluse turvatöötaja pidas N.Z-i peale kassast möödumist kinni. Seega N.Z pani toime KarS §199 lg 2 p 9 - KarS§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kokkuleppe sisu KarS §199 lg 2 p 9 - KarS §25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.Z-ile karistuseks 5 (viie)-kuulist vangistust. KarS § 74 alusel jätta vangistuskaristus N.Z-i suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.Z ei pane 2 (kahe)-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda N.Z katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljas-pool Eesti territooriumi viibimiseks Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav N.Z aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav N.Z , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.Z süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas N.Z-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 126 eurot.

Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. N.Z on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning selgitas, et saab menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul, peale otsuse jõustumist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades N.Z-i sissetulekut, käib N.Z-ile ilmselgelt üle jõu. Kuna N.Z sisuliselt puudub ka sissetulek, siis on põhjendatud ka menetluskulude vähendamine. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat sundraha poole võrra ning jätab poole sundrahast ja kaitsjale makstud kulud ja tasu riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulu so 240 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.