Kriminaalasi nr 1-13-11025
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.detsember 2013. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-11025 (13260100047)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
G.I kriminaaalasi KarS § 201 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Margit Luga
Süüdistatav
G.I elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: Paju Poed OÜ (klienditeenindaja), kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole
Kaitsja
Mare Sepp
Süüdi tunnistada G.I KarS § 201 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistu s 70 päevamäära, s.o 812 (kaheksasada kaksteist) eurot. KrMS § 202 lg 6 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks 45 päevamäära ulatuses rahalist karistust. G.I mõistetud rahalise karistuse kandmata osa on 25 päevamäära, s.o 290 (kakssada üheksakümmend) eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel karistuse kandmata osa täitmisele mitte pöörata, kui G.I 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 alusel välja mõista G.I-lt AS Kaltsiit kasuks 5269 (viis tuhat kakssada kuuskümmend üheksa) eurot 43 senti kuriteoga tekitatud kahjude katteks mis tuleb tasuda AS Kaltsiit arveldusarvele nr 10022044744002. 1(3)
KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda menetluskuludena G.I-lt riigituludesse 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta jooksul ja kohustada G.I tasuma igakuiselt hiljemalt 28-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2014.a jaanuarist vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
G.I-le on KarS § 201 lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema 08.01.2012 kuni 27.12.2012 s.o kaupluse aastainventuuride vahelisel ajaperioodil töötades müüjana AS- i Kaltsiit (registrikood 10034187) Kalana kaupluses, Jõgevamaal Pajusi vallas Kalana külas, pööras ebaseaduslikult enda kasuks AS-i Kaltsiit kaupluses asunud kaupu, kassas asunud ja kaupade müügist saadud kassaraha, s.o tema valduses oleva võõraid vallasasju, tekitades omastamisega AS-ile Kaltsiit varalist kahju aastainvetuuriga selgunud puudujäägi ulatuses s.o summas 5719,74 eurot. KarS § 201 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 70 pm, s.o 812 eurot. KrMS § 202 lg 6 alusel võtta arvesse täidetud karistuse osa, s.o 30 tundi ÜKT -d, millele KarS § 69 ja 70 alusel vastab 15 päeva vangistust, mis on 45 pm rahalist karistust. Kandmisele kuuluv karistus 25 pm rahalist karistust, summa 290 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui G.I 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Mõista välja AS-le Kaltsiit tekitatud varaline kahju summas 5269,43 eurot. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda menetluskulud, milleks käesolevas asjas on sundraha. Kaitsja esitas taotluse, milles palus võimalusel menetluskulusid vähendada ja määrata tasumisele osade kaupa aasta jooksul. Taotlust põhjendas ta asjaoluga, et G. I ülalpidamisel on alaealine laps, hetkel on ta peres ainuke, kes töötab, saadav töötasu ei ole suur. Prokurör taotlustele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja 2(3)
resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistetu ütlustest nähtub, et ta töötab, kuid sissetulekud ei ole suured. Tema ülalpidamisel on alaealine ning ta toetab ka täisealisi lapsi. Hüvitada tuleb ka kuriteoga tekitatud kahju. Tegemist on esimest korda kohtu all oleva isikuga. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada põhjendamatult raskesse olukorda teised pereliikmed. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks talle ilmselt jõukohane tema sissetulekute suurust arvestades. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sissenõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul.
Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.