1-13-11527/4 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

8.XXXesitatud tsiviilhagi 150 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel välja mõista Aleksandra Mironovalt XXX kasuks 150 (ükssada viiskümmend) eurot, mis tuleb kanda XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Aleksandra Mironovat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil pöördus 2013 oktoobrikuu alguses XXXpoolt interneti-portaalis www.okidoki.ee avaldatud kuulutuse peale mängukonsooli PS VITA, väärtusega 150 eurot, ostmise eesmärgil. 05.10.2013 saatis XXXA.Mironovale mängukonsooli Post 24 teenuse kaudu. A.Mironova kohustus XXXüle kandma 150 eurot hiljemalt 05.10.2013, kuid tegelikult ei olnud tal kavatsust seda teha. Aleksandra Mironova sai mängukonsooli kätte, kuid vaatamata korduvatele lubadustele ei ole raha käesoleva ajani ära maksnud. Seega Aleksandra Mironova pani toime kelmuse, s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, mis on KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegu. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 11.12.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Ljudmilla Tokar, süüdistatava Aleksandra Mironova ja tema kaitsja Veera Tolli-Baskin vahel järgnev kokkulepe: Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Aleksandra Mironova süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise ning karistuseks vangistust 1 aasta. KarS § 65 lg1 alusel lugeda 19.11.2013 Harju Maakohtu poolt mõistetud kergem karistus 10 kuud vangistust kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks lugeda 1 aasta vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 sätete alusel mõistetud karistust ei pöörata täitmisele vastavalt Harju Maakohtu 19.11.2013 otsusega määratud tingimustel, kui süüdimõistetu ei pane kolme aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja algust lugeda alates 19.11.2013. Kohustada süüdimõistetut heastama kuriteoga kannatanu XXXtekitatud kahju 150 EUR (Swedbank arveldusarve XXXXXXXXXXXXXX). Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-st 4, 5; § 180 lg-st 1, 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 209 lg-st 2 p 1; § 65 lg 1 ning § 73 lg-test 1 ja 3 asub kohus seisukohale, et Aleksandra Mironova kuulub temale KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu. Aleksandra Mironova on täisealine ja töövõimeline isik ning kohus eeldab süüdistatava puhul tööle asumist. Süüdistatava sõnade kohaselt on ta asunud tööle. Kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel ei tuvastanud kohus menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et tulenevalt teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ning arvestades tsiviilhagi hüvitamise kohustust, on põhjendatud võimaldada süüdistatavalt välja mõistetav menetluskulu tasuda osade kaupa, so kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul, määrates, et igakuiselt kohustub süüdistatav tasuma menetluskulu kohtuotsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Mis puudutab süüdimõistva otsusega kaasnevat sundraha tasumise kohustust, siis käesoleva otsusega kohaldatakse süüdistatavale kohtuotsuste kogumis liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg 1 sätteid, kuivõrd inkrimineeritav kuritegu on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Seetõttu, kuivõrd eelmise, so Harju Maakohtu 19.11.2013 otsusega on süüdistatavalt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest juba välja mõistetud, siis ei saa käesoleva otsusega enam teist korda sundraha välja mõista.