3-1-1-136-13 27. detsember 2013 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi Sten Nugise süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 ning § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, Kaupo Jõe (Jõgi) süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 2 ning 4 ja Avantcars OÜ (pankrotis) süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 1-12-7190 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Sten Nugise kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, Kaupo Jõe pooled (Jõgi) kaitsja vandeadvokaat Andres Simson ja Avantcars OÜ (pankrotis) kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann Asja läbivaatamise kuupäev ja 27. november 2013, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2013. a määrus Sten Nugise, Kaupo Jõe (Jõgi) ja Avantcars OÜ (pankrotis) süüdistusasjas muutmata ning prokuröri määruskaebus rahuldamata.
2.Mõista Eesti Vabariigilt ANS Network OÜ kasuks välja 673 (kuussada seitsekümmend kolm) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 112 (ükssada kaksteist) eurot ning 20 (kakskümmend) senti, määruskaebemenetluses Sten Nugise valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
3.Mõista Eesti Vabariigilt Kaupo Jõe (Jõgi) kasuks välja 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 60 (kuuskümmend) eurot, määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 25. märtsi 2013. a otsusega tunnistati Sten Nugis süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastaks ja 6 kuuks. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastaks. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti talle liitkaristuseks vangistus 3 aastaks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat, 11 kuud ning 27 päeva
vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt 4-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. 1.1 Sama otsusega tunnistati KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi süüdi Kaupo Jõgi ning teda karistati vangistusega 2 aastaks. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. 1.2 Veel tunnistati sama otsusega KarS § 209 lg 3 järgi süüdi Avantcars OÜ (pankrotis) ja talle mõisteti 15 000 euro suurune rahaline karistus. 1.3 Danske Bank AS-i tsiviilhagi Avantcars OÜ (pankrotis) ja S. Nugise vastu jäeti läbi vaatamata. DNB Liising AS-i tsiviilhagi S. Nugise ja K. Jõe vastu rahuldati ning süüdistatavatelt mõisteti kannatanu kasuks solidaarselt välja 74 342,44 eurot. Samuti rahuldati DNB Liising AS-i tsiviilhagi S. Nugise vastu ja temalt mõisteti kannatanu kasuks välja 193 436,89 eurot. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 17. septembri 2009. a määrusega tsiviilhagi tagamiseks arestitud Avantcars OÜ (pankrotis) pangakontod ja sõiduauto vabastati aresti alt ning 17. septembri 2009. a määrusega tsiviilhagi tagamiseks arestitud S. Nugise pangakontod ja mootorpaat jäeti aresti alla.
2.Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Avantcars OÜ (pankrotis) kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann, S. Nugise kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg ja K. Jõgi kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, kes taotlesid otsuse tühistamist ning süüdistatavate õigeksmõistmist. K. Jõe kaitsja taotles ühtlasi DNB Liising AS-i tsiviilhagi rahuldamata jätmist.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2013. a eelmenetluses tehtud määrusega tühistati maakohtu otsus KrMS § 339 lg 1 p-s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus määras, et riigieelarvest tuleb ANS Network OÜ-le hüvitada vandeadvokaat A. Lubergi poolt S. Nugisele osutatud õigusabi eest makstud tasu 7764,85 euro suuruses summas ja Avantcars OÜ-le (pankrotis) osutatud riigi õigusabi eest makstav tasu 24 euro suuruses summas tuleb jätta riigi kanda. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Maakohtu istungite protokollide kohaselt võttis kohtuistungitest osa ka juriidilisest isikust süüdistatav Avantcars OÜ (pankrotis), kuid ei ole märgitud, kes süüdistatavat esindas. 26. novembri 2012. a ja 14. jaanuari ning 21. jaanuari 2013. a istungitest võttis osa Avantcars OÜ (pankrotis) pankrotihaldur, keda käsitati kolmanda isikuna. 10. detsembri 2012. a, 28. jaanuari, 18. veebruari ja
25.märtsi 2013. a istungitel pankrotihaldur ei osalenud. Apellatsioonikohtu eelistungil selgitasid kohtumenetluse pooled, et Avantcars OÜ (pankrotis) esindajana käsitati maakohtus osaühingu juhatuse liiget S. Nugist. See seisukoht on aga väär. 3.2 Äriregistri 28. septembri 2012. a seisuga (maakohtu eelistungi toimumise päev) tehtud väljatrüki järgi ei olnud S. Nugist osaühingu juhatuse liikmena registrisse kantud. Registriandmete kohaselt oli sellel ajal äriühingu ainus esindusõigusega isik pankrotihaldur Martin Pärn. Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 järgi kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Et S. Nugisel ei olnud õigust tegutseda Avantcars OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena, kinnitab see, et Harju Maakohtu 26. jaanuari 2012. a määrusest nähtuvalt oli
äriühingul enne pankroti väljakuulutamist likvideerija. Praegusel ajal kehtiva pankrotiseaduse (PankrS) regulatsioon ei sätesta enam üheselt, et pankrotihaldur on pankrotis äriühingu seaduslik esindaja, kuid tulenevalt asjaolust, et osaühingu juhatuse liikmete volitused olid lõppenud ja osaühingul oli likvideerija, kelle volitused lõpetati Harju Maakohtu 26. jaanuari 2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-12033, asendas osaühingu juhatust pankrotihaldur. 3.3 KrMS § 269 lg 1 kohaselt arutatakse kriminaalasja süüdistatava osavõtul ja tema ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi. KrMS § 36 kohaselt osaleb juriidilisest isikust süüdistatav kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi kaudu. Kuna Avantcars OÜ (pankrotis) pankrotihaldur kõigil maakohtu istungitel ei osalenud ja neil istungitel, millel ta osales, ei täitnud ta osaühingu seadusliku esindaja funktsioone, toimus kriminaalasja arutamine ühe süüdistatava osavõtuta, mis kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 2 tähenduses. KrMS § 341 lg 1 kohaselt tuleb selle rikkumise tuvastamisel kohtuotsus tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Prokuröri põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Pankrotihaldur saab kohtumenetluses menetlusosalisena osaleda üksnes vaidlustes, mis puudutavad pankrotivara või vara, mille võib pankrotivarasse arvata (PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 541 lg 1). Ta ei saa kriminaalmenetluses esindada juriidilisest isikust süüdistatavat küsimustes, mis ei seondu pankrotivara vaidlusega. Kriminaalmenetluse tõendamisesemesse kuuluvate küsimuste üle arutamine ja süüdistatava õiguste ning kohustuste teostamine, mis ei puuduta tsiviilhagisid, väljub pankrotihalduri pädevuse piirest. ÄS § 209 lg-te 1-3 sõnastusest tulenevalt piirdub ka likvideerija tegevus vaid osaühingu likvideerimisega ja süüdistatava õiguste ning kohustuste teostamine tema pädevusse ei kuulu. Eeltoodust lähtuvalt saab pankrotis juriidilisest isikust süüdistatava seaduslikuks esindajaks kriminaalmenetluses olla üksnes selle äriühingu juhatuse liige. Pankrotihaldur saab aga pankrotivaraga seotud küsimustes osaleda kriminaalmenetluses kolmanda isikuna. Maakohus käsitas faktilise tegevusega juriidilisest isikust süüdistatava seadusliku esindajana õigesti selle viimast juhatuse liiget S. Nugist. Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena ei ole vaadeldav see, et juriidilise isiku esindamist ei vormistatud määrusega. 4.2 Enne pankrotiseaduse praeguse redaktsiooni jõustumist loeti pankrotis oleva äriühingu seaduslikuks esindajaks pankrotihaldurit. Kuid isegi siis eristas kohtupraktika olukordi, kus pankrotis juriidilise isiku esindajaks peeti jätkuvalt äriühingu juhatust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. mai 2005. a määrus asjas nr 3-2-1-53-05, p 16). Arvestades, et pankrotiseaduse kehtiv redaktsioon on võrreldes varasemaga sõnastuse poolest leebem ja selle kohaselt ei loeta pankrotihaldurit enam ühemõtteliselt pankrotis äriühingu seaduslikuks esindajaks, on viide seaduse varasema redaktsiooni kehtivuse ajal tehtud kohtulahendile asjakohane ning õigustatud. Maakohus ei rikkunud
kriminaalmenetlusõigust, kui lubas kohtuistungitel juriidilisest isikust süüdistatavat esindama juhatuse liikme S. Nugise.
5.Vastuses prokuröri määruskaebusele palub S. Nugise kaitsja vandeadvokaat A. Luberg jätta kaebuse rahuldamata ja süüdistatava menetluskulud riigi kanda. Kaitsja märgib lühidalt järgmist. 5.1 Juriidilisest isikust süüdistatav osaleb kriminaalmenetluses juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused ja kohustused (KrMS § 36). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 ja ÄS § 180 lg 1 järgi on osaühingu juhtorgan juhatus. Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel kaotab juriidilise isiku juhatus juriidilise isiku suhtes sisulise esindusõiguse, ehkki juhatus kui organ pankrotimenetlusega ei kao. 5.2 Äriregistri andmetest nähtuvalt ei ole OÜ-l Avantcars (pankrotis) alates 17. maist 2011 juhatust. Sellest kuupäevast nimetati osaühingule likvideerija ja kõigi juhatuse liikmete volitused lõppesid.
17.novembril 2011 nimetati äriühingu pankrotihalduriks M. Pärn. Seega ei ole juhatusel alates
17.maist 2011 juriidilise isiku esindamise õigust. Kriminaalasja menetlemise ajal maakohtus ei olnud Avantcars OÜ (pankrotis) ja S. Nugise vahel õiguslikku suhet, mille alusel oleks saanud jaatada viimase staatust äriühingu seadusliku esindajana. 5.3 Määruskaebuses käsitletakse juriidilisest isikust süüdistatava istungitel osalemist ühekülgselt. Kui S. Nugise osalemine Avantcars OÜ (pankrotis) esindajana oli prokuröri arvates õiguslikult piisav, tuleb edasiselt kontrollida, kas talle kui juriidilise isiku seaduslikule esindajale tagati kõik menetlusõigused. Neid õigusi talle ei tagatud. Näiteks ei antud S. Nugisele kui äriühingu seaduslikule esindajale viimase sõna õigust ega küsitud, kas ta seda õigust kasutada soovib, kuigi KrMS § 303 lg 1 kohaselt on see nõutav. 5.4 Asjakohane ei ole viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. mai 2005. a määrusele asjas nr 3-2-153-05. Lisaks ei nähtu viidatud kohtuasja tehioludest, et pankrotivõlgniku suhtes oleks eelnevalt toimunud likvideerimismenetlus, mille käigus juhatuse liikmete lepingud lõpetati. Pelgalt äriregistri andmetele tuginevalt ei saa tuvastada, kas juriidilisel isikul juhatus on, mis tähendab, et juhatuse olemasolu äriregistri kandest ei sõltu. 5.5 Kriminaalmenetlus, kus süüdistatavaks on pankrotis äriühing, on PankrS § 35 lg 1 p 2 mõttes pankrotivara puudutav vaidlus. Seega on pankrotihaldur praeguses kriminaalmenetluses Avantcars OÜ (pankrotis) ainuke seaduslik esindaja. Teistsugust regulatsiooni ei tulene ka PankrS § 541 lg-st 1. ÄS § 209 lg-tel 1-3 ei ole praeguses asjas sisulist tähendust.
6.Vastuses prokuröri määruskaebusele peab Avantcars OÜ kaitsja vandeadvokaat J. Grossmann kaebust põhjendatuks ja märgib kokkuvõtlikult järgmist. 6.1 Õige on seisukoht, et tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 541 lg-st 1 saab pankrotihaldur kohtumenetluses menetlusosalisena osaleda üksnes vaidlustes, mis puudutavad pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Sellest tulenevalt esitas kaitsja kohtule kaitseaktis taotluse, et pankrotihaldur kaasataks menetlusse kolmanda isikuna. Taotlus rahuldati ja pankrotihaldurile oli kolmanda isikuna tagatud võimalus avaldada arvamust tsiviilhagide kohta ning muudes küsimustes pankrotivaraga seonduvalt. Kriminaalmenetluses ei saa pankrotihaldur juriidilisest isikust
süüdistatavat esindada küsimustes, mis ei ole seotud pankrotivara vaidlusega. Tõendamisesemesse kuuluvate küsimuste üle arutamine ja süüdistatava õiguste ning kohustuste teostamine, mis ei puuduta tsiviilhagisid, väljub pankrotihalduri pädevusest. Pankrotiseadusest ei tulene, et pankrotihaldur on juhatust asendav organ. Kuna süüdistus puudutab ajavahemikku 2008. a jaanuarist kuni oktoobrini, oli juhatuse liige S. Nugis ainuke kompetentne isik, kes juriidilise isiku tegevuse selle ajavahemiku kohta ütlusi anda sai. Kohtuistungil kontrolliti Avantcars OÜ (pankrotis) seadusliku esindaja kohalolekut ja tema volitusi äriregistri andmetele tuginevalt. 6.2 Ringkonnakohus leidis, et pankrotiseaduse praeguse redaktsiooni järgi ei ole pankrotihaldur enam ühemõtteliselt pankrotis oleva äriühingu seaduslik esindaja, kuid märkis siiski, et ta asendab juhatust. Pankrotihalduri volituste tegelikku ulatust ei kontrollitud. Ringkonnakohtu istungil teatas pankrotihaldur, et ta on Avantcars OÜ seaduslik esindaja, kuid jättis konkretiseerimata, missuguseid küsimusi tema esindusõigus hõlmab. Ilmselt aktsepteeris ringkonnakohus pankrotihalduri seisukohta.
7.K. Jõe kaitsja vandeadvokaat A. Simson peab määruskaebusele esitatud vastuses ekslikuks prokuröri seisukohta, mille kohaselt saab pankrotis oleva juriidilise isiku seaduslik esindaja olla üksnes selle äriühingu juhatuse liige. Ainsa esindusõigusega isikuna on äriregistrisse kantud M. Pärn, kelle kohta on otsesõnu märgitud, et esindusõigus kuulub pankrotihaldurile. Juhatuse liikmete volitused on lõppenud ja juhatust asendab praeguses menetluses pankrotihaldur. Arvestades, et S. Nugisel ei olnud äriühingu esindamise õigust, toimus kriminaalasja arutamine maakohtus ühe süüdistatava osavõtuta, mis kujutab endast KrMS § 339 lg 1 p-s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kriminaalasja materjalist nähtuvalt ei osalenud Avantcars OÜ (pankrotis) pankrotihaldur M. Pärn, kes kaasati kriminaalmenetlusse Harju Maakohtu 1. oktoobri 2012. a määrusega KrMS § 401 lg 1 alusel kolmanda isikuna, 29. novembril ja 10. detsembril 2012, 28. jaanuaril, 18. veebruaril ning 25. märtsil 2013 maakohtu istungil. Määruskaebemenetluse poolte vahel on vaidlus selles, kas pankrotihaldur oleks pidanud kohtulikust arutamisest osa võtma juriidilise isiku seadusliku esindajana või kolmanda isikuna. Vastata tuleb küsimusele, kas seda, et pankrotihaldur ei osalenud eespool loetletud istungitel ja võttis ülejäänud istungitest osa kolmanda isikuna, tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 2 tähenduses.
9.Juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused ja kohustused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi (KrMS § 36). Vastuses prokuröri määruskaebusele märgib S. Nugise kaitsja õigesti, et seoses Harju Maakohtu 16. mai 2011. a määrusega Avantcars OÜle (pankrotis) likvideerija määramisega on osaühingu juhatuse liikmete, sh S. Nugise, volitused äriühingu esindamiseks lõppenud. Harju Maakohtu 26. jaanuari 2012. a määrusega vabastati likvideerija talle pandud kohustuste täitmisest. Harju Maakohtu 31. oktoobri 2011. a määrusega kuulutati aga välja äriühingu pankrot ja pankrotihalduriks nimetati M. Pärn, kellele vastavalt
äriregistri andmetele kuulus osaühingu esindamise õigus ka kriminaalasja arutamise ajal esimese astme kohtus. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega, et eelkirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei olnud S. Nugisel juriidilisest isikust süüdistatava esindamise õigust ja selle isiku pädevaks esindajaks sai olla üksnes Avantcars OÜ (pankrotis) pankrotihaldur.
10.PankrS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 kolmanda lause kohaselt osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. mai 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-191-12, p 19). Prokuröri ja Avantcars OÜ (pankrotis) kaitsja väitel väljub nendest sätetest nähtuvalt kriminaalmenetluse tõendamisesemesse kuuluvate küsimuste üle arutamine ja süüdistatava nende õiguste ning kohustuste teostamine, mis esitatud tsiviilhagisid ei puuduta, pankrotihalduri pädevusest. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib, et pankrotivara puudutava vaidlusena on kõnealuste sätete tähenduses käsitatav ka süüdistatavaks oleva pankrotis äriühingu kriminaalasja lahendamine kohtus, kuivõrd kriminaalmenetluse tulemina tehtav lahend võib otseselt mõjutada tema varalisi huve, pankrotivara koosseisu ning pankrotivõlgniku vastu tekkivaid nõudeid. Need varalised huvid võivad väljenduda näiteks süüdimõistmisega kaasneva rahalise karistuse määras, asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetud meetmete tagajärgedes ning kriminaalmenetluse kulude kohta tehtavas otsustuses. Eelöeldu tähendab, et kriminaalasjas tehtud kohtulahendiga võivad pankrotis juriidilisest isikust süüdistatava jaoks kaasneda õigused ja kohustused, mis puudutavad vara, mille võib arvata pankrotivarasse või nõuded, mida saab pankrotimenetluses pankrotivõlgniku vastu esitada.
11.Tsiviilkohtumenetluses osaleb pankrotihaldur PankrS § 541 lg 1 kolmanda lause kohaselt poolena võlgniku asemel. Pankrotihalduri õigust esindada kriminaalmenetluses pankrotis juriidilisest isikust süüdistatavat pankrotiseaduse alates 1. jaanuarist 2010 kehtiv regulatsioon aga ei välista. Sellest ajast jõustus kohtutäituri seadus, mille eelnõu seletuskirjast (eelnõu nr 462 SE III, Riigikogu XI koosseis) nähtuvalt peeti senise regulatsiooni, sh ka PankrS § 35 lg 1 p 2, muutmist vajalikuks põhjusel, et seni oli pankrotiseaduses pankrotihalduri positsioon kindlaks määratud esindusteooria ja ametiteooria seguna, mis ei osutunud heaks lahenduseks. Nimelt peeti ebaõigeks olukorda, kus pankrotihaldur oli pankrotiseaduse kohaselt võlgniku seaduslik esindaja. Et aga halduri juhitav pankrotimenetlus toimub eeskätt võlausaldajate jaoks ja nende huvides ning sageli võivad võlgniku ja võlausaldajate huvid olla vastuolus, loobuti täiendavate segaduste vältimiseks esindusteooriast ning mindi täielikult üle ametiteooriale. Kolleegiumi hinnangul ei satu võlgniku ja võlausaldajate huvid konflikti olukorras, kus pankrotihaldur esindab kriminaalmenetluses pankrotis juriidilisest isikust süüdistatavat. Seda põhjusel, et osalemine kriminaalmenetluses just süüdistatava seadusliku esindajana aitab eelduslikult tagada nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvide parema kaitse. Teistsugune oleks olukord aga siis, kui pankrotis juriidilisest isikust süüdistatavat esindaks vastavalt prokuröri ja Avantcars OÜ (pankrotis) kaitsja seisukohale äriühingu endine juhatuse liige, kellel võlgniku ning võlausaldajate
huvide järgimise kohustus puudub.
12.Avantcars OÜ (pankrotis) kaitsja leiab, et süüdistus puudutab tegusid, mis pandi toime 2008. a jaanuarist kuni oktoobrini ja seetõttu on S. Nugis ainuke, kes saab juriidilise isiku tegevuse selle ajavahemiku kohta ütlusi anda. Kirjeldatud arusaam on ekslik. KrMS § 62 p-de 1-4 kohaselt on tõendamiseseme asjaolud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud, kuriteokoosseis, kuriteo toimepannud isiku süü, kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Arusaadavatel põhjustel ei sea kriminaalmenetluse seadustik piiranguid sellele, missuguste tõenditega saab konkreetseid tõendamiseseme asjaolusid tuvastatuks lugeda. Sellest lähtuvalt puudub alus väita, nagu saaks juriidilisele isikule etteheidetava kuriteo tehiolude kohta selle juriidilise isiku esindajana ütlusi anda pelgalt see füüsiline isik, kes juriidilise isiku huvides vahetult teo toime pani. Kuriteo toimepanemise aja, koha ja viisi ning muude tehiolude kohta kriminaalmenetluses ütluste andmiseks ei pruugi süüdistatavat esindav juriidilise isiku juhtorgani liige olla ise kuriteoga vahetult puutumuses. Ta saab aga anda tõendamiseseme asjaolude seisukohalt vajalikku teavet selle kohta, mis puudutab näiteks süüdistatavat iseloomustavaid andmeid (tema majanduslikku olukorda) ja muid vastutust mõjutavaid tegureid.
13.S. Nugise kaitsja leiab põhjendatult, et määruskaebuses tehtud viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. mai 2005. a määrusele asjas nr 3-2-1-53-05 ei ole asjassepuutuv. Esiteks puudutab kõnealuse lahendi punktis 16 märgitu seadusest tulenevat erandlikku olukorda, kus haldur PankrS § 178 lg 1 ja § 183 lg 4 kohaselt kompromissi kinnitamise menetluses võlgnikku esindada ei saa. Teiseks tuleb silmas pidada sedagi, et erinevalt osutatud kohtuasja tehioludest oli Avantcars OÜ-le (pankrotis) määratud likvideerija, millest tulenevalt ei olnud osaühingu juhatuse liikmetel juba enne pankroti väljakuulutamist äriühingu esindamise õigust.
14.KrMS § 269 lg 1 kohaselt arutatakse kriminaalasja süüdistatava osavõtul, arvestades samas paragrahvis ja §-s 2761 nimetatud erandeid. Süüdistatava ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi. KrMS § 269 lg 1 kolmanda lause kohaselt ei ole süüdistatava osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest kohustuslik. Viimati märgitust tulenevalt ei ole tähtis, et pankrotihaldur ei osalenud 25. märtsi 2013. a kohtuistungil, mil kuulutati maakohtu otsuse lõpposa. Tuvastatud ei ole aga muid seadusest tulenevaid aluseid, mis oleksid õigustanud kriminaalasja arutamist süüdistatava osavõtuta ülejäänud kohtuistungitel. Kuna Avantcars OÜ (pankrotis) pankrotihaldur M. Pärn ei võtnud maakohtu istungitest osa 29. novembril ja 10. detsembril 2012 ning 28. jaanuaril ja 18. veebruaril 2013, ülejäänud istungitel osales ta aga kolmanda isikuna, on see minetus käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 2 mõttes. Sellest tulenevalt tühistas ringkonnakohus õigustatult maakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja KrMS § 341 lg 1 alusel samale maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
15.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2013. a määruse muutmata ja prokuröri määruskaebuse rahuldamata.
16.S. Nugise kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse jätta süüdistataval määruskaebemenetluses
tekkinud menetluskulu riigi kanda. Vastusele lisatud dokumentide kohaselt on ANS Network OÜ tasunud S. Nugise valitud kaitsjale määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest 673 eurot ja 20 senti, sh käibemaks 112 eurot ning 20 senti. Kolleegium leiab, et õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja ajakulu on vajalikud ning põhjendatud, millest lähtuvalt on kaitsjatasu suurus mõistlik. Vastavalt KrMS § 187 lg-le 2 tuleb see menetluskulu välja mõista riigilt.
17.K. Jõgi kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 360 euro suuruses summas, sh käibemaks 60 eurot. Vastusele lisatud OÜ Advokaadibüroo Simson & Variku arvest nähtuvalt on õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja ajakulu vajalikud ning põhjendatud, mille tõttu on kaitsjatasu suurus samuti mõistlik. Vastavalt KrMS § 187 lg-le 2 tuleb ka see menetluskulu välja mõista riigilt. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.